Kandiline munarull

Kes on öelnud, et rull peab ümmargune olema? Ning et praetud munaroog peab lapik olema? Nokkisin idee ühe korealanna juutuubi retseptuurist. Tulemus on muhe nii olemuselt kui välimuselt ... ning mida siis veel ühelt suvehommikuselt toidult tahta? (Pildil koos omatehtud hapukurgi, keedetud lillkapsa ja kergelt üle panni käinud sepikuga. Hakitud till ja majoneesitriip annavad viimase lihvi.

Et teha ühte kandilist munarulli, on vaja:
väiksemapoolne sibul
kolm muna
sool-pipar

Hekseldet sibul tuleb lüüa koos muna ja maitseaintega kausis kenasti sassi ja asuda pannile kallama. Kuid mitte kõik ja kohe! Nipp on selles, et alguses tuleb kulbitada umbes kolmandik õlisele ja mitte liiga kuumale pannile ning seejärel asuda peale mõningast küpsemist seda hüüvet vaikselt kokku lappama. Ikka nii, et ühest servast tõstad ääre üles, käänad küsetise serva topelt ning hakkad jupp-haaval kokku rullima, samal ajal teise, vabanevasse panniserva uut muna-sibulasegu juurde kallates. Munaroog ei pea olema isegi lõpuni läbi küpsenud, küll ta rulli sees järelküpseb ... nii püsib saadus paremini koos ja tulemus mahlasemgi.

Nikerdamist on muidugi sellega, et saavutada nelinurkne kuju. Kuid pannilabidaga pidevalt vormides ja õrnalt pressides saavutab selle siiski üsna hõlpsasti. Kui viimane tilk segu pannile kallatud ja rull lõplikult koos, keera teda tasasel tulel kuumaval pannil veel, nii et iga külg saaks kenasti pruunistet.

Pisut jahtunud rulli võib nüüd klotsikesteks lõigata ja efektselt suupistetena taldrikule laduda, kuid võib ka kogu kandilise klotsi taldrikule panna ja põhitoiduna serveerida. Tõsi küll - lõikepinnalt jääb koka vaeva põhiefekt paremini näha - tumedam praepind helekollase munahüübega vaheldumisi, sibulatükikesed vahel sillerdamas. Või noh, mis vaev see nüüd ikka on, pigem puhas rõõm kiire ja kerge vaevaga saadud lustakast ja kohevast ampsust. Lauaäärsete ohhoo-efektist rääkimata:)

Valmimisajaks läheb nii umbes 10 minutit. Maksumus kolme-muna-rulli puhul jääb kindlasti alla 10.-EEK (pigem 6-7). Tulemus - kas ühe mehe põhiroog või mitme inimese kõrvalamps.

Serveerida naeratusega:)

Kerge külm tomatisupp ...

... või siis GAZPACHO ... kui tahta peenutseda. Olen seda mõnusat karastav-turgutavat ollust endale kümneid eri viise valmistanud, kuid täna võtsin kätte ja enne kirjutamist karistasin end sellega, et uurisin, kuidas siis peaks "õigesti" tegema. Oehhh. Ma olen kõike valesti teinud:)

Kui üldistada kõiki neid eri retsepte, mida nägin, siis on ainult kolm koostisosa, mis langesid kõigis kokku - tomat, kurk ja sool. Ja siis hakkas peale - kes soovitas lisada õli, kes sidrunimahla, kes veiniäädikat, kes leotatud saia, kes maitsetaimi, kes jääd, kes hakitud muna jne.

Aga susi nende "õigete" ja "veel õigemate" retseptidega. Isegi ühes itaallaste enda juutuubi retseptis stiilis "for dummies" tõdeti, et gazpacho retsepte on niisama palju kui Itaalias perekondi. Ja mujal räägiti sellest üldse kui traditsioonilisest Hispaania toidust. Mingu nad kõik metsa!

Tunnistan, et ma ei tea õigest gazpachost muhvigi ja teen seda, mis mulle meeldib. Külm tomatisupp Tartu pärastlõuna moodi. Ja kõige hullem, et teen seda ka ise iga kord erinevalt. Panen siia kirja, kuidas sai viimati susserdatud ning siis mõningaid näiteid variatsioonidest.

Tänalõunane versioon:
üks ca 100-grammine tomat
üks sellerivars
üks hapukurk
üks küüslauguküüs
klaas tomatimahla
sool, pipar

Kõik see lugu rändas mikserisse, surises kenasti puruks, kolis ümber pirakamasse tassi ning otsejoones minu vatsa. Sa sinine sitikas, kui hea! Kuna tomatimahl tuli külmkapist, siis sai see eine suvepäevale kohaselt küm, karge ja see-kõikse-parem-asi-mida-hetkel-tahta.

Olen mänginud küüslaugu asemel sibulaga, hapukurgi asemel või kõrval toore kurgiga, selleri asemel õunaga või üldse ilma jne. Tomatimahla pole alati, siis läheb lihtsalt rohkem tomateid. Põhimõtteliselt peaks kindlasti lisama tilgake õli, sest see soodustab kogu selle punase värgi imendumist, eriti nt karotiini omastamist. Kuid kui ikka ei taha, siis ei pane.

Valmimisaeg - no üle viie minuti ei ole võimalik kulutada. Maksumus - sõltub tohutult hetke hindadest, kuid üks ports võiks olla ehk 5-10.-EEK? Välja tuleb nii palju kui sisse paned :)

Ehk siis - ärge vaevake oma päid retsepidega. Nokkige üles mõni idee ja mängige sellega - suvi on ju kerglane aeg :)

Värska kurk vol.2

Mina olen nüüd meister! Või noh, vähemalt midagi sinnakanti. Hapukurgi tegemises.

Kui eelmises kurgikandes kurtsin, et asi ei kukkunud päris see välja, siis nüüd - neli purgitäit hiljem - olen jõudnud nö hea standardini ja hakanud juba ka retseptiga mängima. Nimelt surasin viimase tegemise käigus tillivarte sekka ka paar ülekasvanud ja puitunud koriandrivart ja tulemus sai mõnna.

Et eelmises kirjes on pikem jutt kirjas, siis seekord lühemalt. Minu pildilolevasse laiasuulisse kolmeliitrisse purki mahub:
- u. 1,5 kg kurke
- kaks-kolm oksa muststõstralehti
- kaks-kolm oksa tillivarsi
- kaks oksa koriandrit (nii see kui till on ikka nii umbes põlvepikkused, ülekasvanud ja juba õitsevad varred)
- 6-7 küüslauguküünt
- 1,5 liitrine Värska vesi
- kuhjaga supilusikatäis soola
- pool supilusikatäit 30% äädikat
- teelusikatäis suhkrut

Kurgid tuleb mõistagi enne külmas vees leotada ja pesta (soovitatakse neil lasta koguni mõnda aega "tõmmata" ehk vett täis kaanida, siis pidavat kruk marinaadis krõmpsum ja pringim tulema). Purk ja muu muru kah puhtaks ja siis kihiti sisse. Ikka kiht mustsõstart, siis kurke, siis tilli-koriandrit, siis kurki, siis mustsõstart jne ... minu purgist saab 6-kihiline kurgielamu. Ja igale kihile üks küslaküüs seibitatult sekka. Viimane kiht jäägu muru, kuid nii, et see purgisuust välja ei turritaks - et need ei jääks vedeliku alt välja, sest muidu võtavad nood turritised esimesena hallituse külge.

Kui purk kuiva kraami täis, lahusta miski anuma põhjas sool-suhkur-äädikas klaasitäie Värskaga ning seejärel lahjenda see ülejäänud mineraalveega. Lahustama peab selleks, et sool ei valguks purgi põhja ja ei tekiks ebaühtlast maitsestumist. Lahustada tuleks aga mitte kogu vees korraga selleks, et mitte peksta mulliveest mulle välja - see süsihappegaas toimib loodusliku konservandina.

Kalla siis aga saadud marinaadivedelik kurkidele peale. Igaks juhuks võiks veel Värskat käepärast olla, sest pigem saagu vedelikku kuhjaga kui et midagi sellest katmata jääks.

Esimesed kurgid võib välja õngitseda juba järgmisel päeval, soovi korral ülejäänud kauemaks jätta, kuni on meelepärane maitse käes. Siis aga kougi kõik see kraam välja, kurgid karbiga külmikusse - kui midagi karbi sisse panekuks ikka alles jääb. Vedelikku aga ära teist korda pruugi, maitse pole enam see ning alanud käärimine võib järgmise laari kergelt hukutada.

Jaanipäevalaual on minul igatahes omatehtud värske hapukurk. Või siis soola- või marinaadi- oma, sest ega neil ikka vahet pole küll. Peamine et maitseb hea ja on oma tehtud. Hinnavõit tuleb niikuinii, sest isegi kalli Värska veega tehtult tuleb minul hapukurgi kilohinnaks kindlasti vähem kui Tartu turul küsitav 60.-EEK ... isetegemise rõõm aga tuleb peale selle, kurgihaukajate kiidusõnad peale selle kurgualust kõditamas:)

Lõetuseks tavapärane kokkuvõte. Valmistusaeg: ettevalmistus u. 20 min, valmimiseks 1-2 päeva. Maksumus: u.60.-EEK. Tulemus: pisut vähem kui kaks kilo hapukurki.

Head Jaani!!!

Lihavaba nädalavahetus

EI, ma ei ole taimetoitlaseks hakanud! Ja ei kavatse ka seda teha. Seda enam et meie "põllumajandus-vööndis" on lihtsam hankida head ja värsket kodumaist liha kui sama head ja kvaliteetset kohalikku aed- ja köögivilja. Seda õnneks mitte praegu, suvisel a'al.

Ausõna, ma ei plaaninud sellist asjade käiku ette. Aga lihtsalt laupäeva hommikuks tegin toidu, mis ei sisaldanud liha (olid heeringas, muna, kodujuust, värske kraam ja leib). Ning lõunaks vokkisin köögivilju koos pastaga, lisades pisut juustu. Ning siis mõtlesin, et miks mitte, prooviks jätkata. Õhtusöögiks tuli juba hautatud tatar värske salatiga ning mõnusa külma tillirohke koorekastmega. Pühapäeva hommikul sündisid abikaasa käe all traditsioonilised pannukad, kõrvale kolme aasta tagune (sic!) maasikamoos, mis siiani me keldris suurepäraselt säilinud. Lõunaks keetsin lillkapsast, puistates ta üle sellesama tatra praetud variandiga, mõistagi kõrvale kuhi värsket kurgi-tomati salatit. Õhtusöögiks riis, köögiviljakotlet, paneeritud ja praetud lillkapsas ning kerge jahukaste.

Ega ma ei propageeri taimetoitu. Ning ilmselt ei kavatse ka seda eksperimenti jätkata ... aga lihtsalt teate kui omamoodi vahva see oli! Lihtsalt see, et mõleda välja ja valmis teha vaheldusrikast ning maitsvat toitu, ilma tavapärast keskset komponenti - liha - kasutamata!

Ma saan aru, et päris paastuks seda ju nimetada ei saa, sest loomsed komponendid nagu munad ja või olid mängus, piimast ja heeringast rääkimata:) Kuid ikkagi, omamoodi fun oli see värk!

Värska kurk

Eks selle blogimisega ole juba nii, et kui oled endale koera võtnud, siis pead tema eest ka hoolitsema. Ehk siis südametunnistus vaevab kohe, kui pole mõnda aega kirjutanud. Seda enam et oleks ju millest.

Minu üks viimaseid inimkatseid pärineb kurgi-maailmast. Esimest korda elus otsustasin neid rohelisi plunne sisse teha. Ei-ei, mitte ületalvehoiuks, vaid ikka kohesöögiks. Sest et suvi ja hapukurk - kes neid jõuaks lahuta.

Kuna see oli esimene katsetus, siis nilpasin netis ringi, leidmaks midagi lihtsat, ent samas pilkuköitvat. Igasugu kuumtöötlemis-variandid jäid kohe kõrvale (ehkki mine tea, kunagi proovin neidki). Kuid kahe silma vahele jäi kinni üks omamoodi soovitus marineerida-soolata-hapendada kurke setude moodi, ehk siis Värska vees. Ütlen ausalt, et mina nüüd nendel kolmel erineval sõnal eriti vahet ei teegi - soolakurk peaks vist olema vähem hapum ja vastupidi .... kuid tehakse neid ju ühtemoodi? Aga olgu, see vahe polegi oluline - ehkki kui keegi oskab selle vahe lahti seletada, oleksin tänulik.

No mis setudel viga, nemad võtavad Värska vett praktiliselt kaevust. Mina aga pidin neid tassima koos kurkide jm kraamiga turu pealt. Tänu Pekole, et elan turule nii lähedal. Kuigi mis see ikka siis ära oli. Ostsin esimese katse tarvis kaks kilo väiksemat kurki, igaks juhuks kaks liitrist pudelit Värska vett, pundi mustsõstra-oksi, pundi tilli ja oligi kõik. See, et ma sama tretiga tarisin koju veel umbes 5 kilo muud värsket, on juba minu viga ja ei puutu asjasse :)

Aegade hämarusest on mu majapidamises üks vahva kolmeliitrine laia suuga purk, mis on kurgiteoks suurepärane. Mis seal's ikka ... purk puhtaks, kurgid ja muu kraam kah veega üle ning tegu võis alata.

Purgi põhja kiht mustsõstra-lehti, küüslaugu-kilde ja kurke. Siis mõned rullikeeratud tillivarred, jälle küüslauku ja kurke. Ja otsast peale, kuni purk täis. Ehk siis mustsõstar-kurk-till-kurk-mustsõstar-kurk jne. Küüslauku kah vahele. Viimane kui antiseptik, ülejäänu kui maitseandja, kurk kui põhisüüdlane. Kui purk peaaegu täis, lõpetasin jällegi rohelise kihiga ning kallasin Värska vee peale. Ahjahh, soola panin kah nii umbes pool supilusikat. Ja suhkrut pool teelusikatäit. Maitseaineid lisasin enne vedelikku pealekallamist ... ehkki soovitati need varem vees ära lahustada. Väike alus peale, nii et vedelikust miski välja ei turritaks ja seisma purgitäis jäigi. Ilus ja mullitav (Värska ju gaseeritud). Küll mul on praegu kahju, et ma ei pildistanud seda ilu ... praegu ongi nadi teha seda kannet, ilma pilti lisamata. Aga eks ma järgmine kord klõpsan.

Kuna Tartu turul on ülimõnusaid ühe-päeva soolakurke (mille ajel ise oma tegu alustasingi), ronisin järgmine päev kahvliga esimese kurgi järgi. Ning suure solvumisega leidsin, et see asi ei kõlba küll kuhugi. Kurgi maitse polnud praktiliselt muutunudki, oli ainult süsihappegaasi mõrudat sisse korjanud ning mage kui kurat. No panin siis veel soola juurde, umbes sama palju kui enne ning kordasin päeva pärast maitsmis-katset. Nojah ... oli tiba parem, aga etteruttavalt pean ütlema, et enne neljandat päeva ei võtnudki minu kurgid korralikku maitset külge. Tulemus sai küll enam-vähem, kuid mitte see, mille järgi mul suu vett jooksis.

Vaatasin pisut uuesti võrgus ringi ning leidsin, et kiire tulemuse saamiseks soovitatakse panna jõuliselt soola ja koos suhkruga ka äädikat. No vaatan, homme lähen uue laari kurkide järgi ning ega ma enne ei jäta kui tegu selge:)

Kuna ma ei ole veel kindel, mis suunas reptsept kaldub, siis kogustest ei räägi, kordan ainult üle komponendid:
- kurgid
- mustsõstralehed
- tillivarred
- sool-suhkur
- küüslauk
- Värska vesi.

Minu kolmeliitrine purgitäis sai maksma ebamõistlikult palju - u.50 krooni, kuid eks kurk ole veel kallis kah:)

Head suvehaku katsetamist. Ning kui on järgiproovitud kurgitamis-variante, siis jagage neid palun :)