Pisut üleingverdatud õuna-kõrvitsamoos

Imelisi teid pidi satub mu kööki vilju. Mõnikord jääb mulje, nagu nad kasvaks seal ... aga nii väikeses, ühe akna ja laudpõrandaga köögis ei saa nad seda ju ometigi teha?

Kuid olgu. Käes oli mul kõvitsasektor, kotike õunu ja mõned sidrunid. Mida sa hing ikka oma piiratud fantaasiaga oskad teha kui mingit moosilist?

Puhastasin-hakkisin kõrvitsa ja õunad, viskasin potti koos suhkruga ja tulele. Kõrvits on ju üks üsna maitseimeja marjake ... sestap pigistasin viie väheldase sidruni mahla ka sisse ja väikeseks nükkeks mõtlesin panna mõned suhkurdet ingveritükid. Et no kõrvitsat praavitatakse ju igat nelkide ja vürtsidega, miks siis mitte seda?

Keetsin ära, summerdasin nuimikseriga läbi, panin purki ära ja maitsesin. Oh .. nohhh ... mina olen veidramaitseline ja mulle sobib. Poisid maitsesid ja veidi mõtlikult kiitsid. Kuid kaasa ... eeldan et tema mahedalembuse jaoks on see liig. Aga pole hullu, tulemust vaid mõni purk, küll ma need ära kingin :)

Kulus ära:
- 300 gr kõrvitsat;
- 800 gr õuna;
- 700 gr suhkrut (panin pisut enam kui tavapärase 1:2 suhtarvu, mõeldes sidruni neutraliseerimisele);
- viie väikese sidruni mahl (kaalusin lusti mõttes ära - 150 gr mahla);
- neli pöidlaotsa suurust sukrustet ingveritükki.

Ajakulu: 10-15 min ettevalmistus, 20 min keetmist. Tulemus: törts üle liitri moosi. Maksumus: taevane arm, ärge seekord küsige ... no ehk oleks paarkümmend krooni, kui seda kraami kohe osta?

Pilt jääb seekord ära. Aga muuseas kallis kaasa arvas siiski et polegi nii hullu ühti. Järsku ma siis ikkagi ei kingi? :)