Eks selle blogimisega ole juba nii, et kui oled endale koera võtnud, siis pead tema eest ka hoolitsema. Ehk siis südametunnistus vaevab kohe, kui pole mõnda aega kirjutanud. Seda enam et oleks ju millest.
Minu üks viimaseid inimkatseid pärineb kurgi-maailmast. Esimest korda elus otsustasin neid rohelisi plunne sisse teha. Ei-ei, mitte ületalvehoiuks, vaid ikka kohesöögiks. Sest et suvi ja hapukurk - kes neid jõuaks lahuta.
Kuna see oli esimene katsetus, siis nilpasin netis ringi, leidmaks midagi lihtsat, ent samas pilkuköitvat. Igasugu kuumtöötlemis-variandid jäid kohe kõrvale (ehkki mine tea, kunagi proovin neidki). Kuid kahe silma vahele jäi kinni üks omamoodi soovitus marineerida-soolata-hapendada kurke setude moodi, ehk siis Värska vees. Ütlen ausalt, et mina nüüd nendel kolmel erineval sõnal eriti vahet ei teegi - soolakurk peaks vist olema vähem hapum ja vastupidi .... kuid tehakse neid ju ühtemoodi? Aga olgu, see vahe polegi oluline - ehkki kui keegi oskab selle vahe lahti seletada, oleksin tänulik.
No mis setudel viga, nemad võtavad Värska vett praktiliselt kaevust. Mina aga pidin neid tassima koos kurkide jm kraamiga turu pealt. Tänu Pekole, et elan turule nii lähedal. Kuigi mis see ikka siis ära oli. Ostsin esimese katse tarvis kaks kilo väiksemat kurki, igaks juhuks kaks liitrist pudelit Värska vett, pundi mustsõstra-oksi, pundi tilli ja oligi kõik. See, et ma sama tretiga tarisin koju veel umbes 5 kilo muud värsket, on juba minu viga ja ei puutu asjasse :)
Aegade hämarusest on mu majapidamises üks vahva kolmeliitrine laia suuga purk, mis on kurgiteoks suurepärane. Mis seal's ikka ... purk puhtaks, kurgid ja muu kraam kah veega üle ning tegu võis alata.
Purgi põhja kiht mustsõstra-lehti, küüslaugu-kilde ja kurke. Siis mõned rullikeeratud tillivarred, jälle küüslauku ja kurke. Ja otsast peale, kuni purk täis. Ehk siis mustsõstar-kurk-till-kurk-mustsõstar-kurk jne. Küüslauku kah vahele. Viimane kui antiseptik, ülejäänu kui maitseandja, kurk kui põhisüüdlane. Kui purk peaaegu täis, lõpetasin jällegi rohelise kihiga ning kallasin Värska vee peale. Ahjahh, soola panin kah nii umbes pool supilusikat. Ja suhkrut pool teelusikatäit. Maitseaineid lisasin enne vedelikku pealekallamist ... ehkki soovitati need varem vees ära lahustada. Väike alus peale, nii et vedelikust miski välja ei turritaks ja seisma purgitäis jäigi. Ilus ja mullitav (Värska ju gaseeritud). Küll mul on praegu kahju, et ma ei pildistanud seda ilu ... praegu ongi nadi teha seda kannet, ilma pilti lisamata. Aga eks ma järgmine kord klõpsan.
Kuna Tartu turul on ülimõnusaid ühe-päeva soolakurke (mille ajel ise oma tegu alustasingi), ronisin järgmine päev kahvliga esimese kurgi järgi. Ning suure solvumisega leidsin, et see asi ei kõlba küll kuhugi. Kurgi maitse polnud praktiliselt muutunudki, oli ainult süsihappegaasi mõrudat sisse korjanud ning mage kui kurat. No panin siis veel soola juurde, umbes sama palju kui enne ning kordasin päeva pärast maitsmis-katset. Nojah ... oli tiba parem, aga etteruttavalt pean ütlema, et enne neljandat päeva ei võtnudki minu kurgid korralikku maitset külge. Tulemus sai küll enam-vähem, kuid mitte see, mille järgi mul suu vett jooksis.
Vaatasin pisut uuesti võrgus ringi ning leidsin, et kiire tulemuse saamiseks soovitatakse panna jõuliselt soola ja koos suhkruga ka äädikat. No vaatan, homme lähen uue laari kurkide järgi ning ega ma enne ei jäta kui tegu selge:)
Kuna ma ei ole veel kindel, mis suunas reptsept kaldub, siis kogustest ei räägi, kordan ainult üle komponendid:
- kurgid
- mustsõstralehed
- tillivarred
- sool-suhkur
- küüslauk
- Värska vesi.
Minu kolmeliitrine purgitäis sai maksma ebamõistlikult palju - u.50 krooni, kuid eks kurk ole veel kallis kah:)
Head suvehaku katsetamist. Ning kui on järgiproovitud kurgitamis-variante, siis jagage neid palun :)
No comments:
Post a Comment