
Bussijaama juures küll, no aga kesse siis iialgi bussijaamast kuhugi mujale liikuma hakkab kui kesklinna poole. Ja eriti veel mingi tehase väravahoone sisse? Aga just Liviko väravasse ongi rajatud üks puhvet, mis oma FB-menüüs ei näita küll ei suppe ega praade, aga päriselus on nad täiesti olemas.
Kuna asi oli pärastlõunal ja puhvet on ainult neljani lahti, siis oli uur osa menüüst juba kriidiga maha kriipsutatud. Saal oli ka rahvast üsna tühi ja minusugune eksleva pilguga ringivahtija sai köögipoolelt kiirelt juhatust, et mida teha ja kuhu vaadata.
Supiks valisin kahe-taktilisest valikust hartšo (2.90). Ise valisin ja ise tõstsin. Kulbiga ja tünnikesest. Söökla värk noh. Tummine ja piisavalt happeline supike osutus ka mõnusalt vürtsikaks, nii et kausikese lõpuks võttis isegi otsaesise kergelt higiseks. Riis, kartul, pehmed väikesed loomalihakuubikud, nipet-näpet muid lisandeid. Noh, aus värk, ei mingeid liigseid ambitsioone, ei mingit tulevärki.
Praeks üritasin veidigi põnevama kõlaga "mee ja sinepi marinaadis seapraad" (4.90). Nohhhh, meest oli ju isegi põgus jälg lihas olemas, sinepist ei sedagi. Samas - pikalt haudunud ja koduse maitsega kamakas vennaihu - no mis siin saab valesti minna. Kuna palusin kastmeks kallata roale mitte jahusousti, vaid praeleent ennast, siis taldrikutäie maitsvaim osa oligi leemest läbiimbunud tatar. Ajatu ja samas veatu porgandisalat ananassiga ja hapukurk sobisid lihtsa roaga omal sama lihtsal moel üsna hästi.
Et mis ma siis kostan või soovitan? Ega suurt ei midagi. Kui käia siin lõunatamas, eesmärgiga sobitada hinda ja kvaliteeti, siis on asi korras - 8 euro eest söönuks saada pole ju paha. Aus, viisakas, kodune kraam. Gurmeest on asi igatahes kaugel, aga nii supipöial kui ka prae oma horisondist allapoole kah ei lasku. Kuidas sa hästi tehtud, ehkki lihtsat toitu ikka laidad? Nii et lõunastamiseks võib soovitada, maitseelamusi tuleb aga mujalt otsida.
mis tähtkujust on liiviköök, mis kuupäeval asutati, aitäh
ReplyDelete