Salvei kartulikotletis

Turu peal jäi näppu üks karvane taimeke. Salvei. Pole seda küll ennem näppinud niimoodi, aga kuna teadsin, et kartuliga peaks ta passima, siis tegin järjekordse inimkatse. Nimelt salveiga kartulikotletid.

Võtsin kasutusele:
- 5 keskmist keedet kartulit;
- 2 muna;
- kaks salveilehekest;
- näpuotsaga soola-pipart.

Rutjusin uhmris salvei koos maitseainetega pudruks. Kaapisin saaduse suurema kausi põhja, kuhu surusin pihuga puruks ka keedetud-kooritud kartulid, kopsasin sisse kaks muna ja mudisin pudrunuiaga pudruks. Ahjahh, kuna segu sai kuiv, siis tilgutasin veidi sõirateost ülejäänud vadakut ka sisse, aga seda võib vabalt teha ka piima või miks mitte isegi veega.

Edasi polegi muud kui igasuguse kotletiteo puhul ikka - lusikas, pann ja törts õli. No ja kuumust ikka kah:)

Pean tunnistama, et olin salveiga liiga ettevaatlik - oleks võinund rohkem panna. Hetkel jäi maitse õrnalt aimata ... kuid see aimdus oli sume nagu suveöö, sulades suulael. Teinekord panen rohkem. Mida soovin teilegi:)

Ahjahh - mina serveerisin neid seekord koos värskelt praetud kukeseente ja kurgi-hapukoorekastmega. Aga vaba maa, igaüks teeb mis tahab!