Thursday, July 16, 2020

Gastronoom (Pärnus)


Suvine Pärnu on seekord hõredam. Aga eks igal asjal on mitu külge – kunde seisukohalt on see ju hea, kui pole rahvamasse ja pikki ootejärjekordi, kas pole? Vanas Hommiku tn gastronoomi hoones käivitatud puhvet „Gastronoom“ oligi sel jahedapoolsel suveõhtul üsna tühjake.

Mul oli tunnijagu aega ja seetõttu alustasin kohe sisenedes küsimusega: „kas ma selle ajaga saan hakkama, kui tellin supi ja prae“. Naeratava „jah“-sõna peale torkasin nina lahedalt omanäolisse lehvik-menüüsse.

Supivalik on täpselt ühekohaline ehk siis ilma valikuta. Ramen (7.-EUR) siis ramen, õnneks on see väga variatiivne suptšik, mida võib saada päris mitut moodi tehtuna. Puljong ja nuudlid on vist ainukesed kohustuslikud elemendid ... noh ja poolik keedumuna vist ka? Aga tavane arm, puljongil võib ju seitse eri nägu olla ja ka nuudelid leidub seinast seina.

Antud versiooni sisse lubab menüü „rebitud sealiha, shiitake, muna, kimchi, nuudlid, koriander“. 10 minutiga jõudiski minuni kausike, mille tume leemeke lõhnas hea ja ausa lihapuljongi järele. Seened üllatasid küll pisut oma rõhkusega, kuid kõik ülejäänud oli siis kausis vägagi hää. Mõõdukalt vürtsikas ja happeline leemeke sai imetoreda maitsenüansi kimchilt. Rohkelt rebitud sealiha ja peenikesed munanuudlid, mõned porruviilud ja üksikud koriandilehed. Sobilikult poolpehme kollasega munapoolik, mis (vist) oli ka marinaadi näinud. Hea ja aus sooritus, mis ei pane küll käsi plaksutama, kuid tunnustavalt noogutama igatahes.

Ajasurve tõttu otsustasin teiseks roaks võtta mitte täiemahulist praadi, vaid pigem midagi väiksemat ja kiireminivalmivat. Krehvtised krevetid (10.-) tundus igati sobilik variant ja tõepoolest – 20 minutit peale tellimist toodigi lauda väheldane pannike, mis mõjus kuidagi helgelt ja rõõmsalt, väikesed kõrrekesed-varrekesed üle äärte laiali nagu kassipoja vurrukarvad.

Oi see oli üks mõnus ampsamine! Julgelt happeline ja vürtsikas kastmeke maitses niiiiii mõnusalt, et isegi minusugune saiapõlgur ei pannud kiusatusele vastu ja murendasin kaks krõbedat ciabatta-viilakat pea kõik kastme sisse ära, et iga tilka kätte saada. Pealegi tundus kaste nõndapalju kreemiselt, et ma imestaks ennast margariiniks, kui siin pole koorevõid kasutatud!

Krevetid ise olid perfektses krõmpsjas valmiduses nagu õpiku järgi tehtuna. Tõsi küll, kappareid ma kuskil ei osanud tuvastada, kuid see ei mõjuta maitsemõnu kuigivõrd.

Kokkuvõte seekord rõõmus ja rõõsa. Supipöial on püsti ja praepöial (antud juhul küll siis pigem ampsu-pöial) hüpleb veelgi sirgema seljaga ning kutsub seda puhvetit külastama. Mina sain täpselt seda mida tahtsin – poole tunniga hea maitseelamuse võrra rikkamaks. Saagu sama ka teiega!
---
lugu ilmus siin

No comments:

Post a Comment