Läksin mina turgu, et osta paar punti kindzad (koriandrit). Mina plaanin, saatus naerab. Kindzad ei olnud. Aga samal müüjal oli hoopis karp mustsõstart, mille päeva lõppedes tiba soodsamalt mulle sokutas. Mis saab minul selle vastu olla, mõlemad rõõmsad ja maailm jälle tiba õnnelikum koht.
Ja teisel müüjal olid maasikad. Olime kaasaga mõelnud, et sel aastal moosi ei tee ja maasikamoosi kohe kindlasti mitte. Sest maasikamoos on sihuke ühemõõtmeline magus kraam. Et kui nt kirssi või rabarberit juurde panna teiseks mõõtmeks, siis ... aga üldiselt et ikka ei tee.
Inimene plaanib, aga siis tuleb päris elu. Nii ma siis koju tulingi, kilo mustsõstart ja kolm kilo maasikat käes. Kõike muud head-paremat kah. Ise imestan vaikselt ja muhelen – no ju siis nii pidi minema ja ju see on siis hästi, onju.
Sest kes on öelnud, et mustsõstart ja maasikat ei või ristata, vähemalt moosiks kokku keeta? Et maasikas kui magusa fooni looja ja kolmandik mustsõstrat kui teise mõõtme andja. Et proovida ju võib, eksju. Ja no millised värvid! Ja lõhnad! Ja kerge naeratus ei lahku kogu selle tigulise teo ajal – sest puhastamise ajaks likku pandud marjadest ronib välja nii tibatillukesi tigusid kui ka väike vahva vingerdis.
Nii et siis
- 2,6 kilo maasikat (sest no juhtus nii)
- kilo mustsõstart
- 0,7 kg moosisuhkrut ja 1 kg harilikku (sest no oli nii)
- ei mingit planeerimist, seevastu pooltunnike moosisegamist, vahutustamist (jessver, mihuke sõna sündis) ja purgeldamist
Ilmselt järgmine kord paneks mustsõstart veelgi vähem, sest praegu jäi ta ettearvatult ikkagi domineerima. AGA – selles kraamist on kaks-pool mõõdet: magus, hapu ja mustsõstraseemnete/kestade mõrkjas parkivus.
Lisaks veel juhuse tahet ja kerget iseenda üle naermist ning kahekesi tegemise jagatud lusti.
Lademetes soovitusi/etteheiteid/targutusi Facebookist lisaks sellele :D
Kolmteist eri mõõtudes purki ootamas kunagisi pannkoogipühapäevi.
Ahjaa – ja siis muidugi moosivahu limpsimist, sest no milleks veel minusugune mitte-magus-toitur moosi keedaks, onju-eksju.
No comments:
Post a Comment