Ega ei ole ikka nii, et kasinamal ajal peab kehvemalt sööma. Pisut tervet talupojamõistust ja võib nii toituda, et kõik see väljastpoolt kraesse kallatav häda-ja-viletsuse-jutt taldrikusse ja keresse ei jõua. Ja kui vats on hüva rooga täis, siis võib nirutamise-juttude üle ainult muiata. Seega - ei pea ka lõhepoiss meie laualt kaduma.
Nagu ikka pühapäeval, kondasin turu peal ringi. Viimane käik viis kalasaalist läbi ja kiikasin siis, mida suitsukalaletist leida. Et turupäev hakkas juba lõppema, oli valik kesisem, kuid silma hakkas miskit ilusat ja odavat. Nimelt kuumsuitsu lõhe ribid. Kilohind 35.-EEK. Pirnike hakkas kohe peas põlema - no miks ei peaks sellest üht muhedat suppi saama? Nagu edasine näitab, saab küll!
Pool kilo suitsuseid kalaosi jagunes nii umbes pooleks. Kui olin kodus liha luudelt eraldanud, selgus, et puhast liha jäi tiba üle kahesaja grammi - ja no ega ma iga viimast raasukest kah koukinud. Ikka nii näppudega lihtsalt luudelt suurem kraam maha ja saadused kahte eraldi kuhjakesse.
Liitrike vett tõusis puhastamise ajal kenasti mulisema ja vähese lihaga luud rändasid keema. Tõe huvides olgu öeldud, et tegu polnud mitte ainult ribidega, nagu silt turuletil väitis, vaid fileerimisjääkidega - st selgroog koos roietega, ribake kõhuäärt jms kah küljes. Kenasti suitsupruunid ja imemaitsva lihaga kaetud. Kondikraam sai endale ühe sibulakese ja mõned küüslauguküüned seltsi ning podisesid rõõmsalt nii kümme minutit. Vahepeal puistasin paar loorberilehte kah manu ja hakkisin samal ajal juurikaid.
Üks kopsakas kartul, üks keskmine porken, viiluke juursellerit - rohkem polegi vaja. Ja ega seda selleritki pea panema, seda võib rõõmsalt asendada porru või pastinaagi või kaaliga või millega iganes. Või sootuks ära jätta - sest no ega peale porkna-ja-kardulise ei pea ühes koduses supis otseselt midagi olema. Kõik muu võib olla, nii nagu parasjagu tuju on ja juurikariiul lubavad.
Nüüd tuleb keedus ära kurnata. Peamine, et mitte teha nii nagu minuga ükskord juhtus, kui hajali päi hüva puljongi läbi sõela kraanikaussi lajatasin ja hiljem totaka näoga seisin, nõrguv kopsiku-täis puljongikraami käes. Et siis soovitan kindlasti ikka enne teise poti alla panna, kui keeduleent kurnama hakkate :)
Kalapuljong uuesti tulele, juurikad sisse ja podisema. Sel ajal võib maitsestamise ette võtta. Olge palun soolaga ettevaatlik - suitsulõhe on ju isegi soolasevõitu, aga piprakest ja noaotsa jagu suhkrut võib ikka panna. Mina paraku soolasin pisut üle, sestap pidin lõpus keedusesse ka nii umbes veerand klaasi kohvikoort lisama. Ja keedumuna sisse hakkima. Ja ka veidi varem valmiskeedetud tange lisama. Kuid kõik see muutis tulemust veelgi mõnusamaks. Tilgake sidrunimahla ka sisse ja ainuke, millest võis veel juurde unistada - see oleks kuhjake hakitud suvist tilli, kuid las ta olla. Säästuaeg ikkagi :)
Nagu arstionud soovitavad - kord nädalas peab rasvast kala (ehk siis kalarasva) saama. Mina soovitan seda näiteks sel moel manustada.
Ahjahh, peaaegu oleks unustanud - viimasel hetkel viskasin ka pool väljapuhastatud kalalihast supi sehen. Oleks võinud ka kõik panna, aga tundus niigi paras olevat. Teisest poolest saab õhtuks hää õlleampsu.
Koostisained:
- pool kilo suitsulõhe ribisid, mille kondid keema panna ja hiljem välja kurnata
- allesjäänud paarsada grammi kalaliha, mille võib kas kõik supisse uhada või osa ka alles jätta
- üks suurem kartul
- üks keskmine porgand
- jupike juursellerit
- üks sibul, paar küüslauguküünt
- sool, pipar, loorberileht, suhkur
- veerand klaasi kohvikoort
- paar supilusikatäit varem valmiskeedetud tangu
- üks hakitud keedumuna
- teelusikatäis sidrunimahla
Valmimisaeg: puljongikeeduks kümme-viisteist minutit, juurikate pehmitamiseks puljongis kah maks. kümme minutit, nii et poole tunniga peaks kõik tehtud saama. Maksumus: kalakraam maksis 18.-EEK, muu arvutamisega on raskusi, kuid arvan, et üle 35.-EEK see kraam kokku ikka ei läinud - ning minul jäi sada grammi suitsukala veel järgigi. Tulemust sai tubisti üle liitri, nii et neli tummist portsu. Soovitan!
No comments:
Post a Comment