Loomaliha õuntega

Jõulud ja aastavahetus on suurte tegemiste aeg. Et aga kunagi ei tohi midagi liiga tõsiselt võtta, siis ei võta ma ka toidutegemist niimoodi. Võtan hoopis mõnuga. Mitte saaremaa aktsendiga ja viina, vaid omamoodi ja kokkamist.

Aastavahetuseks tegin muuhulgas ühe imelihtsa ja -mõnusa loomaliharoa. Aasta viimasel päeval turul käies jäi silma ja kolis kotti üks kena poolekilone tükk loomaliha. Kraamisin selle kodus lauale ja mõtlesin hetkeks, mida teha. Tervena moorida näis kõikse õigem. Kuid kuna marineerida ei enam jõudnud, siis oli vaja piust hapumat, madalakuumuselisemat ja niiskemat keskkonda. Vaatasin veidi köögis ringi ja sündis järgmine tegu.

Kõigepealt lihatüki eeltöötlemine. Kasutasin vasardamiseks nürivõitu lihakirvest, millega kergelt klohmides ei löö sa lihatükki pooleks, vaid kenasti sälguliseks. Lihale sai selga ka veidi soola-pipart, kuid mitte palju.

Madala ahjuvormi põhja ladusin kihi jämedaid sibularõngaid koos peotäie küslaküüntega. Sellele asetasin loomaliha. Ning seejärel ülemiseks kihiks tubli kihi taliõuna-veerandeid - just niipalju, et liha enam alt näha ei jäänud. Kõige peale lõikasin vormist suurema tüki fooliumit ning laotasin nagu teki kogu selle roa peale - nii et servad läksid vormi sisse - sel moel jääb enamik niiskusest moorprae sisse ning kuumus ei pääse ülevalt kuivatama-kõrvetama. Suskasin vormi ahju ning lasksin minimaalse võimaliku kuumuse juures (minu gaasipliidi puhul n see ca 150 kraadi) moorida kuskil poolteist tundi.

Sihandse tegemise suurim võlu on see, et saad roa eelküpsetada ning tõsta täpselt samal kujul, ilma foolimuit kergitamata, kuhugile seisma ja ootama pidusöögi algust. Pool tundi enne asetad vormi uuesti ahju ja lased kenasti kuumaks. Hõbepaberi eemaldamisel vallandub lõpuks imehea aroom . Läbiküpsenud õunakihi alt leiad aga õrna, mahlase ja mõnusalt magushapu loomalihatüki. Ülemise kihi küpseõunad koos alumise korruse sibula ja küüslauguga moodustavad muheda lihakõrvase. No kas pole mõnus?

Niisiis, tarvis läks:
- kolm suuremat sibulat ja kuus-seitse küüslauguküünt vundamendiks
- pool kilo loomaliha keskosaks (sutsukese soola-pipraga)
- tosin väiksemat taliõuna katuseks
- fooliumit katusekatteks

Valmistamisaeg - ettevalmistuseks kümmekond minutit, küpsemiseks poolteist tundi madalal kuumusel. Maksumus - 40-kroonine lihatükk pluss ca 10 krooni sibulate-õunte eest. Tulemuseks - kuna sedasorti moorimisel liha omakaal eriti ei vähene, siis kena nelja-inimese-ports. Pidulikumaks puhuks igati paslik!

----

Iseloomustamaks aga oma esimest teesi, et toidutegu peab lõbus olema, väike kõrvallooke.

Noorem poeg tahtis üle mitme-setme aasta piparkooke teha. No mis saab minul vastu olla!

Abikaasa sokutas talle heldinult piparkoogivorme ette... ja nii umbes poole plaadi pealt oli noorel mehel villand. Soovitasin tal siis vormidele käega lüüa ja hakata noaga välja lõikuma neid kujundeid, mis pähe tuleb. Seda sära ja innustust silmis!!! Taignast jäi ilmselgelt väheks, et eri ideedele ruumi anda.

Tõsi küll, ega absoluutne enamik sellest toodangust oleks kõlvanud pigem abstraktse kunsti kui kulinaaria näitusele, aga mõnus sahmimine sai sellest. Ning pärast külma piimaga omatehtud sooje piparkooke süüa - no kas saab midagi mõnusamat olla aasta esimesel päeval?

Mida soovingi kõigile - kokake mõnuga!

---

Pildiks aga panen ühe vahva olukorra viimaselt reisilt - kollegid tegid grilliaugu otse maa sisse. Liha sai hää.