Wednesday, October 21, 2020

Ruuni pubi (Tartu)

Mis kujutluspildid tekivad teie ette, kui keegi räägib eesti köögist ja eesti toitudest? Aga kui keegi lubab puhveti ees sildil, et tegu on eesti pubiga?

Avastasin mõne aja eest, et pikalt Tartu kesklinnas tegutsenud „Ruuni pizza“ on ennast teistmoodi nimetama hakanud. Vähemalt tänavale tõstetud harkjala peal – et „Eesti Pubi“. Märkasin ja otsustasin, et vaja kunagi oma pöidlad sinna sisse torgata. Noh ja nüüd tuligi see päev.

Esmane tõrge tekkis aga dr.Google abil asju uuride – „Ruuni pubi“ nimelist asja pole olemas! Küll aga leidub siiani Facebookis Ruuni Pizza nimeline leheke, mis kuulutab kevadise kuupäevaga: „Ruunipizza/Eesti Pubi alates tänasest jälle avatud!“ Ja peale seda on vaikus. Ühesõnaga, e-turundus on sellel puhvetil 0, mis ei kõnele just head keelt. Ei mingit menüüd või muud eelinfot. Isegi arvustuste rubriik on sellel asutusel miskipärast puudu. Põhjusega või mitte, seda võib vaid oletada.

Noh aga olgu siis pealegi, lähen ja kaen ilma mingi eelteadmiseta, et mida nad pakuvad. Vähemalt lubab ju seesama reklaam tänaval, et neil on menüüs ka supid! Ja see on ju minu jaoks ometigi oluline moment, sest kuhu ma muidu oma supipöidla torkan? Ja teeme nii, et las see olla retooriline küsimus, eks ole :) 

Supid on tõepoolest olemas, koguni kaks tükki. Kuna üks on aga püreesupp, siis võtan teise ja ülimalt kõneka variandi. Mis variandi? No muidugi seljanka (5.-EUR), kas see tuleb siis üllatusena?!

Suptšik jõuab minuni napilt viie minutiga. Nojahhh nohhh. Eksole see hapukoorerida on ju kohustuslik supi sees? Eriti kui on „eesti köögi“ nimekatte all pakutav seljonks. Aga on ka rohetavad rukola-lehed ja nende all mustavad oliivirõngad.

Aroom – magus köögiviljapuljong. Maitse – magus köögiviljasupp. Kartuli, porgandi, sibula ja hapukurgiga keedetud kodune köögiviljasupp, kuhu on ka tomatipastat veidi lisatud. Viinerit ja hakkliha kah. Noh ja vist oli mõni singikribal kah, aga pead selle eest ei anna, sest see supp on pikalt laagerdunud ja tõmmanud ja küpsenud. Ega see on ju ainult hea, sest seljanka lähebki ajaga paremaks ... kui ta on alguses ikka seljanka olnud. See siin ei olnud. Sest särtsu ja hapet eipole siin kuskil ligilähedalgi seisnud.

Menüüs jäi teiseks silma „Kiievi kotlet“ (9.00). Ooooo, pubiroana Kiievi kotleti tellimine on alati põnev – et missugune on siis selle köögi nägemus kuulsast roast? Lauda jõudmine läks sellelgi toidul üsna käbedalt, nii umbes tosin minutit tellimisest. Oehhhhhh. Hiiglaslik kuhil peenikesi friikartuleid oli selle taldrikutäie absoluutne dominant. Oehhhh. Noh las nad siis olla. See, et mina neid hinnata ei oska, on ainult ja ainult minu enda süü.

Räägime meeldivamast osast. Piiisike paneeritud kanaliharull käitus nii, nagu ootused olid – kahvliga torgates valgus sealt seest välja tubli lusikatäis sula ürdivõid. Ja teate, see maitses hea! Sest no mis saab soola ja tilliga maitsestatud võis mitte maitsvat olla? Ausalt öeldes pole ma varem kohanduki sellist versiooni, mille kanaliha enda ja võitäidise vahekord oleks nii või poole kaldu. Piltlikult öeldes oli tegu õhukese kanafileest rulliga, mille suhteliselt ruumikas sisemus oli algselt täis külma maitsevõid. Jah, see pole küll algupärane koos õlakondiga küpsetatud tervik-filee. AGA! Aga ma olen ka Kiievi kesklinnas saanud kehvemat Kiievi kotletti. Kordades suuremat, kuid kuiva ja maitsetut.

Ülejäänud taldrikutäis koosnes üsna meeldivast lusikatäiest marineeritud kapsa-porgandi salatist, kurgi-tomativiiludest, rukolast ja tulisoolasest külmast hapukoorekastmest. Ilmselt oli see mõeldud friikate dippimiseks, aga mina proovisin sinna sisse torgata kurgiviilakaid ja tulemus oli täitsa okeika.

Kokkuvõte sedapuhku nukrapoolne. Supipöial ahastab – no mida on seljanka teile kõigile teinud, et te niimoodi seda stiili mõnitate? Et kas võibki siis suvalist tomatist pläusti müüa selle õilsa supi nime all? Praepöial aga on suhteliselt püsti, sest vaatamata väheldasele kogusele oli selle köögi nägemus Kiievi kotletist maitsev ja mahlane. Kas ma aga seda puhvetit soovitan? Eriti veel „eesti köögi“ esindajana? Ei seda mitte.
---
lugu ilmus siin

No comments:

Post a Comment