Pärl (Narva)

Mõni aeg tagasi anti mulle teada, et Narva ilmselt suurim restoran Pärl olla vahetanud omanikku ja peakokk olla samuti uus. Uudise esimene pool pole minu seisukohalt kuigi oluline, sest ega omanik süüa tee, aga uus peakokk on igatahes põhjus kohaleminekuks, isegi kui koha nimetus on samaks jäänud. Seda enam et asub see minu püsihotelli läheduses – muuseas, soovitan hotell Inger!

Saabun üsna avamise ajaks ning leian eest sisuliselt tühja saali, milles on aga ka õdusaid nurgataguseid, et ennast mitte liiga kõledalt tunda. Tõele au andes hakkas kohapeal oldud pooltunnikese jooksul siiski ka inimesi saabuma, mõistagi päevapakkumist tellides. Mina olin aga oma valiku juba veebimenüüst teinud ning jätsin pakkumised teistele.

Ahjaa, siiani vaevab küsimus, misasja tähendab puhveti veebilehel lause: „Armastus on salajane koostisosa, mis muudab al ur mel’si paremaks.“ Al ur mel ... hmmmmmmm.

Minu juurde astunud naisterahvas tabas poole jutu pealt küsida, et mis keeles peaks rääkima ning lülitus ümber päris heal tasemel riigikeelele – kiiduväärne detail Narva kontekstis!

Igatahes valin menüüs oleva ainsa päris-supi „Guljašš-supp“ (8.-EUR) ja jään ootele. Tühja saali juures on 15 minutine ooteaeg natukese üllatav, kui just rooga ei hakatud alles tellimise hetkel valmistama.

Visuaalne pool on kenake, kausis punane supp, eraldi kausikeses erkvalge hapukoor ja röstjälgedega ciabatta-viilak. Aroom jääb üsna leebeks ja vaid õrnalt tomatiseks-paprikaseks, ehkki guljašilt ootakse võimsamat lõhnajälge. Aga tuleb välja et ka maitse on üsna samasugune, hillitsetud, et mitte öelda magedapoolne. Ei puljongirammu, ei korralikult läbipraetud supipõhja magusat, vaid õige vähe tomatihappekest ja tasapisi õhkõrna hoogu koguvat vürtsikest. Tõsi küll, peenelt lõigatud keedetud loomaliha oli meeldivalt pehme ja ka porgand-kartul jms kohane kõik viks ja viisakas, aga ikkagi mage.

Roa kõige üllatavam ja maitseküllasem osa oli sootuks korraliku ja elusa küüslauguga praavitatud röstsaiaviilak, mille abil ja toel sai kausike tühjaks söödud.

Maja uhkeim-kalleim roog „Hirvefilee kirsi-veinikastmega“ (23.-EUR) saabus tellimuse hetkest u 25 minutiga, nii et ajastus kahe käigu vahel oli igati sobilik. Samas sobilik ei ole see, et tubli lihatüki tellimisel ei ilmu lauda korralikku lihanuga. Rohekas-hall tahmataoline dekoor koos ilmselt grillrestilt pärinevate purukestega taldrikuservadel on huvitav, kuigi mitte ülemäära esteetiline võte.

Õnneks oli roa peategelane ehk hirveliha fenomenaalses heas konsistentsis, korralikult laagerdunud ja peaaegu et parimas küpsetusastmes, tuntava puhta lihalõhnaga, grillkihiga pinnal ja roosatava mahe-pehme südamikuga. Paraku oli täpselt sama mahe-pehme ka maitsestus, et mitte öelda, et praktiliselt 0-maitsestusega.

Roa kõrvale valisin mitmest võimalusest grill-köögiviljad (oh rõõmsat üllatust, siin polnudki valikus tavalisi friikartuleid vms sööklalikke lisandeid), need olid samuti ilusat elus grilli näinud ... ja taaskord üsna maitsestamata. Isegi kirsikaste, millel võiks ju ometigi magus-haput sügavust olla, paitas pigem leebelt keelt, selmet võimast maitseelamust pakkuda.

Kokkuvõte pisut heitlik. Üldmulje on ju positiivne, eriti võttes arvesse samas puhvetis eelmise köögiga saadud elamust, muudatusega kaasnenud areng on selgelt heas suunas. Samas praeguse köögitoimkonna väga sordiini all olev maitsekeel ei ole midagi, mis vaimustust tekitaks. Siiski on supipöial horisondist nõksa kõrgemal ja praepöial veel mõni kraad püstisem, sest liha see köök mõistab menetleda. Soovitus aga ... see tuleb selline vaoshoitud ja stiilis: „ega Narvas just väga palju valikut pole, nii et vaadake üle ikkagi.“

---

lugu ilmus siin