Viibin hetkel Karabahhias ja leidsin siit endale uue lemmiku. Nagu pealkirjast näha, on see midagi lihtsat. Mitte armeeniapärane nimi vaid olemus. Pannil küpsetatud kääritamata taignast murupirukas. Konks, nagu ikka on detailides. Seekord murus. Kohalikud väidavad, et sellesse käib vähemalt 12 sorti maitse- ja muidu taimi. Mõni väidab ka 15, mõni veel rohkem. Ilmselt - nagu ikka - pole olemas ainuõiget retsepti. Igaüks teeb nii, nagu hetkel saab ja suudab.
Olin sellisest ülilihtsast delikatessist varemgi teadlik. Eelmine sügis, kui siin käisin, kiitsid kohalikud rooga taevani ja kurtsid, et seda saab teha ainutl kevadeti-suviti. Nüüd siis ongi siin kevad käes, kõik õitseb, pirniõied juba pudisevad.
Sain hotellis hommikusöögiks seda võluvat asjandust proovida .... ja kehitasin õlgu. Et nojah, põnev ja kindlasti kasulik, aga ei midagi erilist. Kuid täna käisin kohalikul turul ja sain seda õiget asja. Osssa kui maitsev.
Põhimõte äärmiselt lihtne. Nagu juuresoleval pildil näha, rullitakse taiganapall lapikuks, kuhjatakse sellele hakitud-maitsestatud-õlitatud murukuhil, näpitakse pealt kinni, käiakse uuesti rulliga üle ja pannakse kuumale kuivale pliidirauale. Maitseaineteks sool-pipar. Mõlemalt poolt kuumutatakse paar minutit - kuni pruunitäpilise pinna tekkimiseni. Ja valmis ta ongi!
Maksis selline võluvalt lihtne ja oi kui maitsev lapik pirukas 400 drahmi ehk umbes 13 krooni. Ühest saab kõhu üsna täis, kõvema isu korral võib aga neid ka kaks-kolm nahka pista.
Nüüd on ainult küsimus, et mis muru sinna sisse panna. Leidsin esimese otsimise peale sellise, spinatipõhise ja 4-muruse variandi. Olen otsimatagi kindel, et variante on kümneid, kui mitte sadu. Kui koju jõuan, hakkan ise katsetama. Seni aga haukan veel oma hotellitoas viimase ampsu žengjalov hatši, rüüpan kohalikku õlut Kilikia peale ja tunnen end sigahästi! :)
No comments:
Post a Comment