Kikerhernekotletid juustu ja krõmpskurgiga

Igasuguste taimsete kotletikeste võlu on nende lolluseni ulatuv lihtsus ja ajuvabaduseni küündiv mänguvabadus.

Ainult üks reegel on – asjad võiksid enam-vähem ühepikkuse valmimisajaga. Ehk siis nt kui kasutad põhiosalisena nt toorest peeti, siis võid sinna sisse hakkida ka elusat tšillit ja sibulat. Kui aga keedupeet, siis ei jõua tšilli imenduda ega sibul läbi küpseda.

Kikerhernes on ubade kõrval üks tänuväärne kotletimassi andja. Ubade eelis on ehk vaid see, et nad oma värvilt ja tekstuurilt annavad tulemusele „lihakama“ välimuse, juhul kui on plaanis sööjaid petta. Kikerherned oma rõõmsas heleduses seda silmamoondust ei paku, kuid mõnusamaid suupistekesi saab teha pea lõpmatus maitsevahelduses.

Kas seda purustatud hernemassi hoida koos muna või jahuga? Võitlevatel veganitel on valikuid üks, minul on käed vabamad. Kui muna veel ka veidi üles klohmida, siis saab tulemus õhulisem ja muredam, ainult jahuga segades võib mass üsna klinkjaks minna.

Mida sa sinna kotletitaigna sisse segad, ei saa mitte keegi ette kirjutada. Välja arvatud juhul kui oled ise endale mõne jumala välja mõelnud, kes sind siis piirama asub. Kõikvõimalikud talumatused on mõistagi teine rida, kuid mitte sellest rääkimiseks pole me täna kokku tulnud, eks ole?

Minu köögis juhtus seekord siis nii. Kikerhernepurk ootas oma aega juba nädalakese ning kuna mul oli aega napilt pool tundi, siis see on kindlapealeminek kiire maitsva ampsu saamikseks. Purgi sisu sai üle sõela lastud, loputatud ja nõrutatud. Et köögikombain parasjagu nõudepesumassinas istus, siis tühjendasin sõelatäie kaussi ja koukisin sahtlist pudrutambi – noh teate küll, see värgendus millega kardulaputru hea klohmida on.

Hernes kui üks poolkuiv seltsimees tahab veidi vedelikku saada, nii kallasin klonksu piima ... aga seda sai hooga pisut paljuvõitu. Viskasin samasse ka ühe saiaviilu, mis liigse vedeliku endasse imab. Üks keskmist mõõtu muna läheb sideaineks.

Olin kuskilt lugenud, et marineeritud kurgid on head selliste kiireltküpsevate ampsakate sisse – et jääb väike krõmps pärlendus ja jube lahe. Kas teate ongi! Ainult et need peavad kindlasti olema krõmpsakad marineeritud kurgikesed, mitte lödid hapu- või soolakurgid. Me ei taha ju mitte niivõrd kurgimarinaadi maitset, kuivõrd krõpsakust hamba alla – seega siis sellised kurgid, mis ka lühikest kuumtöötlemist kannatavad ilma laiali lagunemata.

Juustu lisamine on ilmselt alati hea mõte. Teda ei peaks väga palju olema, sest siis kipuvad ampsakad kiiresti panni peal kõrbema. Kui sellise purgitäie peale võtta üks-kaks viilakat nt Eesti juustu ja see peenelt ära hakkida, saab täitsa paraja vahekorra.

Noh ja ega nüüd midagi muud kui tõmbad kondimootori käima ja asud tampima. Kikerherned peavad saama kõik ära purustatud, kuid erilist fanatismi ei pea üles näitama. Kui mõni herneterake peaks jääma massi sees terveks, ei juhtu sellest mittekõigevähematki.

Ahjaa, maitsestamine – nagu ikka ütlen ma et siin ei sea keegi piiranguid. Tahad vürtsikust – lisa nt tšillikastet. Mina tahan. Soola võid lisada nö puritaanlikul kujul või siis mõne valmis maitsesegu koosseisus. Mingit ürdikest ... aga palun! Lihtsalt ära unusta, et antud juhul pole maitseaineil aega end avada pikalt küpseda, kõik peab olema kergesti imenduv ja kiirelt valmiv.

Pann tulele ja törtsakas õli selga. Edasist ei pea ju seletama, ega ju? Lusikaga kotletimassi pannile kühveldada oskab iga heeringas. Soovitan ainult kasutada väiksemat lusikat, et moodustuks sellised ühe-ampsu-kotletikesed, sest neid on hirm-hea ka kasvõi järgmisel päeval suhu loopida. Juhul muidugi kui midagi järgi jääb. Enamasti ei jää.

Kasutusse läks seekord:

•           Purgike kikerherneid (200 g vist)
•          Törts piima
•          Saiaviilak
•          Üks muna
•          Üks väike krõmpskurgike
•          Kaks viilakat juustu
•          Törts tšillikastet, näpuotsatäis soola

Ajakulu: 20 min. Maksumus – 2-3 eurot. Tulemus: kaks pannitäit ehk korralik kausitäis ampsakaid, mida võib nt riisi ja salatiga serveerides lõdvalt ka 4-6 inimesele jaguda. Lihtsalt kausiga lauale pannes on aga ka paar inimest võimelised selle jutu kõrvale ära mugistama ja iga ampsu juures tegijat kiitma. 

----

et mul omal pilt kuhugi aia taha ära jalutas, siis laenasin pildi siit. Jutt on seal lehel sootuks teine, aga ampsakate välimus üsna sama :)