Nagu ikka, tuleb alustada algusest. Ehk siis põhjendusest, miks ma seda teen. Eks tuleb kõigepealt üles tunnistada, et olen grafomaan. Kirjutamine mulle sobib ja meeldib. Välja kukub ... noh, nagu ikka:) Vähemalt pidi ülestunnistusest algama paranamine. Kuigi minu puhul see ilmselt enam ei aita ;)Teiseks - mulle meeldib kokkamine. Ei midagi tõsist ega teaduslikku, lihtsalt selline väike mängimine ja eksperimenteerimine. Et kas tuleb välja ja kui tuleb, siis mis. Enamasti - nagu lapsestet peredes ikka - tuleb muidugi valmistada lihtsaid ja kaubaksminevaid asju nagu makaronid hakklihaga vms. Kuid aeg-ajalt võtan kätte ja eksperimenteerin.
Olen endale 175 korda öelnud, et peaksin asjad kirja panema. Mitte et ma retseptihull oleks ja näpuga kirjapandus järge ajaks - ei seda ei tee ma enamasti kunagi. Kuid kehv mälu ja need muud vanaduse tunnused ... teate isegi :) Ühesõnaga - et mõnikord oleks hea meenutada, mida juba tehtud ja mis teisiti teha.
Pildiks panen siia juurde pool aastat tagasi abikaasa sünnaks tehtud võileivatordi. Ausõna, ma ei mäleta, mis sinna vahele läks ... no ehkki aiman. Pilt on niru. Aga sisu pidi olema hea, sest kõik kiitsid. Vot seesama lihtne asjaolu sundis mind siis kokku võtma ja alustama. Läheb edasi nagu läheb. Ei mina tea.
No comments:
Post a Comment