Külmkambris peab pelmeene alati olema. Juhuks kui poistel kõht tühjaks läheb ja neid ise kärsatada tahavad. Või kui endal kiire on ja muuga mässata ei viitsi. Aga neist pihupirukatest saab muudki sündsat teha. Näiteks pelmeenipitsat. Või siis pelmeenivormi, kuid pitsa kõlab paremini ja ahvatleb enam. Ning isegi minu muidu keeletundlik kõrv ei kräuksu, sest klassikalise pizzaga pole me siin Eestimaal niikuinii enamasti kokku puutunud, enamasti teeme ja saamegi mingeid fantaasiaroogi. Aga pole hullu, kuskil pole kirjas, et siin peab nii kui seal.
Alustuseks ahi sooja. Kuna mul on gaasiahi, mis kuigivõrd temperatuuriga mängida ei lase, siis lasen tal soojeneda maksimumini ja usun termomeetrit, mis väidab u 220 kraadi olevat.
Kuni ahi soojeneb, kolistan klaasvormi sisse külmunud pelmeene. Just niipalju, et põhi tihkelt kaetud saaks. Taon teise kaussi kolm muna ja koort-majoneesi ... mõlemat nii umbes kuhjaga supilusikajagu, ma arvan. Ega ma ei mõõda. Soristan piima sekka kah, nii et paras saab - pakun, et pool klaasitäit ... või siis väikese klaasi täis.
Et asi maitsvam saaks, lisan maitseainesegu. Mitte mõnd kuivatist, vaid ise pannil tehtut. Seda saab nii, et surad paar sibulat, küüslauguküünt, sellerivart ja ühe paprika köögikombaini ja lased tükkideks. Võib ka progandit või pastinaaki või muud suupärast lisada. Viisakas oleks muidugi sibul-küüslauk enne purustada ja pannile särisema panna, siis alles muud lisada. Kuid kui on laiem pann ja pole ohtu, et köögiviljakiht oma mahlas hauduma hakkab, siis võib ka koos seda teha. Oluline on, et tekiks siiski praadimise efekt - selleks ei tohi aga liialt niiskust korraga pannile panna. No ja muidugi maitse tugevdamiseks soola ja sidrunipipart ning paremaks pruunistumiseks sitsuke suhkrut kah. Ja seisab sihuke kraam külmkapis rahulikult mitu päeva, kust teda saab nii supipõhja kui muu tarvilise sisse segada.
Niisiis, piima-muna-koore-majoneesisegu saab enda sisse kopsaka lusikatäie maitseainesegu. Või isegi kaks, sest see hüva kraam sobib siia toidu sisse nigu kirves pakusse. Veidi väntamist vispliga ja saabki segu pelmeenidele selga kallata - viimased peavad saama kenasti kaetud.
Et roa pitsa-nimetust õigustada, tuleb veel anda viimane lihv. Saputan toidule selga tublisti pitsamaitseainet ja riivjuustu. Nüüd läheb vorm - kõmdi - praeahju ja jääb sinna umbes pooleks tunniks. Võib ka pisut varem piiluda, sest ega või iial teada. Kuid ärge kuumust välja laske - juustukiht peab saama kena päevituse ja külm sisu mõnusalt läbi küpsema.
Koostisained:
pakk pelmeene
kolm keskmist muna
klaas piima
hapukoort ja majoneesi kumbagi üks supilusikatäis
maitseainesegu (kui pole enda oma, kõlbab ka nt köögiviljapuljongi pulber)
pinnale raputamiseks pitsamaitseainet
100 gr riivitud juustu
Alustuseks ahi sooja. Kuna mul on gaasiahi, mis kuigivõrd temperatuuriga mängida ei lase, siis lasen tal soojeneda maksimumini ja usun termomeetrit, mis väidab u 220 kraadi olevat.
Kuni ahi soojeneb, kolistan klaasvormi sisse külmunud pelmeene. Just niipalju, et põhi tihkelt kaetud saaks. Taon teise kaussi kolm muna ja koort-majoneesi ... mõlemat nii umbes kuhjaga supilusikajagu, ma arvan. Ega ma ei mõõda. Soristan piima sekka kah, nii et paras saab - pakun, et pool klaasitäit ... või siis väikese klaasi täis.
Et asi maitsvam saaks, lisan maitseainesegu. Mitte mõnd kuivatist, vaid ise pannil tehtut. Seda saab nii, et surad paar sibulat, küüslauguküünt, sellerivart ja ühe paprika köögikombaini ja lased tükkideks. Võib ka progandit või pastinaaki või muud suupärast lisada. Viisakas oleks muidugi sibul-küüslauk enne purustada ja pannile särisema panna, siis alles muud lisada. Kuid kui on laiem pann ja pole ohtu, et köögiviljakiht oma mahlas hauduma hakkab, siis võib ka koos seda teha. Oluline on, et tekiks siiski praadimise efekt - selleks ei tohi aga liialt niiskust korraga pannile panna. No ja muidugi maitse tugevdamiseks soola ja sidrunipipart ning paremaks pruunistumiseks sitsuke suhkrut kah. Ja seisab sihuke kraam külmkapis rahulikult mitu päeva, kust teda saab nii supipõhja kui muu tarvilise sisse segada.
Niisiis, piima-muna-koore-majoneesisegu saab enda sisse kopsaka lusikatäie maitseainesegu. Või isegi kaks, sest see hüva kraam sobib siia toidu sisse nigu kirves pakusse. Veidi väntamist vispliga ja saabki segu pelmeenidele selga kallata - viimased peavad saama kenasti kaetud.
Et roa pitsa-nimetust õigustada, tuleb veel anda viimane lihv. Saputan toidule selga tublisti pitsamaitseainet ja riivjuustu. Nüüd läheb vorm - kõmdi - praeahju ja jääb sinna umbes pooleks tunniks. Võib ka pisut varem piiluda, sest ega või iial teada. Kuid ärge kuumust välja laske - juustukiht peab saama kena päevituse ja külm sisu mõnusalt läbi küpsema.
Koostisained:
pakk pelmeene
kolm keskmist muna
klaas piima
hapukoort ja majoneesi kumbagi üks supilusikatäis
maitseainesegu (kui pole enda oma, kõlbab ka nt köögiviljapuljongi pulber)
pinnale raputamiseks pitsamaitseainet
100 gr riivitud juustu
Küpsetada 200-220 kraadi juures 30 min. Maksumus u. 45.-EEK ja söönuks saab kindlasti neli nugilist.
Pildiks panin hoopis selle, kuidas proovisin möödunud suvel pelmeene grillida. Ei tulnud eriti välja - aga varsti jälle suvi, siis saab paremini tehtud:)
No comments:
Post a Comment