Salatikaste fetakist

Poolkogemata avastasin ühe hea salati timmimise võtte ning ruttan seda teiega jagama.

Suvine kerge salat, kus koos muruga segamini feta-juust, on ilmselt tuttav kõigile. Kuid seda juustu ning tema odavamaid suguvendi saab pruukida ka oivalise salatikastmena!

Et tihke-kleepja konsistentsiga juustuvärgindust saaks millekski kastmelaadseks nimetada, tuleb teda veidi lahjendada. Üks "lahusti" on mõistagi õli ... ja see ei pea ilmtingimata oliiviõli olema, ehkki värskesse salatisse sobib oliiviõli paremini kui kuhugi mujale. Ja teine on - salat ise, õigemini tema mahlad.

Olen teinud niimoodi - hakin peotäie maitserohelist ning heidan selle kausipõhja. Peale niristan õli ja lisan supilusikajagu fetakit. Targem on ka teine lusikas appi võtta ja segada valge juustuollus ning roheline muru segamini. Seda tuleks teha üsna põhjalikult, et moodustuks enamvähem ühtlane poolvedel mass.

Nüüd loopige kaussi kõik muu, mida soovite ära süüa. Kaunis suveküps tomat ja krõmps kurgipoiss  on ilmselt kohustuslikud komponendid, aga edasine - jääsalat või kasvõi noored peedilehed - juba igaühe fantaasia küsimus.

Sahmi nüüd korraks piprakest peale ... ja soola võid esimese hooga üldse lisamata jätta - ära unusta, et fetaki maitseb niigi üsna soolaselt. Summi kogu kraam segamini, nii et valge juustumögin kenasti kõigi osadega korraks kokku puutuks. Soovitan seejärel kraam mõneks minutiks seisma jätta, et pääseks valla needsamad mahlad, millest oli juttu kui "juustulahustist".

Kui mõne aja pärast salat uuesti läbi segada, siis on vedelikku juba kõvasti rohkem kausipõhja tekkinud ning sellega läbimiksitult maitseb kogu seesinane suvine sulnidus sumedalt ja suupäraselt :)