Pühapäine Rüütli uulits Pärnus on väljaspool mõnekuulist suvehooaega üsna väljasurnud paik. Sellele sügavale sesoonsusele saab ehk omistada vaid ühte positiivset külge - need vähesed toidukohad, mis siin paiknevad, on tõenäoliselt tühjad. Positiivne on see mõistagi vaid kunde jaoks ja ka seda vaid selle hetkeni, kuni on arve maksmise aeg. Kallid üüripinnad vajavad raha ka jõude seismise perioodil.
Igatahes astusin Bison House nimelisse asutusse sisse üsna null-ootustega. Polnud selles puhvetis varem käinud ja netist nähtud varasemad arvustused olid väga seinast seina. Ameerika köögist pole ma just kõige kõrgemal arvamusel ning asutuse FB-pesa on mitu kuud uuendamata.
Sisseastumisel tühja söögisaali täitis jänki-muusika, mis õnneks jäi mõistlikult vaiksele tasemele. Igavlevalt omavahel juttu puhunud näitsikud nõksatasid püsti ning tuleb tunnistada, et teenendus oli meeldiv ja naeratav, kiire ja üsna laitmatu ... vähemalt selles osas, mis puudutas inim-suhtlust.
Seevastu laudatoodud kiletatud menüükaardike ei jätnud kuigi head muljet, ei sellel toodud vähese valiku ega hindade osas. Ehkki valisin nii supi kui prae, siis leiba lauda ei toodud (võib-olla ameerikapärasus välistabki selle) ning söögiriistade hulgi serveerimine ämbrikeses süvendab rõhutatud lihtsuse-odavuse tunnet, mis sobib ehk pubisse, kuid mitte asutusse, mis vähemalt tšekil nimetab ennast veidravõitu lühendiga "resto".
Supiks valisin "koorene lõhesupp" (5.00) pisut küll peljates, et kas tegu on jälle standardse kreem-supiga. Kiirelt lauda ilmunud supp oli aga õnneks nö normaal- mitte saumikser-versioon. Aromaatse, rõõsakoorese ja mõõdukalt vürtsika leeme sees leidus piisavalt pehmeid lõhetükikesi. Köögiviljade küpsusetase oli veidi ebaühtlane - porru ülemäära pehme, kartul paras ja porgandikettad õrnalt krõmpsjad, kuid üldmulje jäi siiski hea. Kodune ja lihtne, kuid ikkagi hea.
Menüüs "antrekoot" nime all pakutav praad kannab tšekil küll kentsakat teisendit "RIBEY tomat", kuid hind klapib - 19.-EUR. Lisandiks otsustasin grillitud köögiviljade (2.50) kasuks ja oiiii see oli hea valik!
Antrekoodi pannisärinat oli kenasti lauda kuulda ja taldrikul kohalesaabunud keskmises mõõdus lihatükk oli perfektses valmidusastmes - keskelt asjakohaselt tumeroosa ja äärtest värskelt tekkinud praekoorikuga! Üks märkus siiski siia juurde - sellise lihatükiga taldrikul tegelemiseks ei sobi harilik lauanuga mitte üks tonks! Omaette nugade soetamine ja laudatoomine peaks kõrgema taseme lihakultuuri edendamise juurde lahutamatult käima ... ning antrekoodi / ribeye serveerimine kuulub sellesse kõrgemasse klassi!
Tšekil mainitud tomat oli poolik harilik talvine kasvuhoone-jurakas, millele tema grillilt üle laskmine ei andnud mitte midagi juurde ... no aga selle kahvatu plönniga ongi keeruline midagi mõistlikku ette võtta. Komplekti kuuluv salatilehtede segu oli seevastu üle kallatud meeldiva magusaka sinepise kastmenirega, mille eest tuleb kiita!
Aga ohhh need köögiviljad, oi need olid ÜLImõnusad. Paprika, porgand ja suvikõrvits olid näinud parasjagu kuuma ja viimasel hetkel ka kohtunud soolaka maitsevõiga, mida ka lihatükile oli ehteks selga sokutatud. Jah, see soolasus mõjus esimese ampsu ajal veidi ülemäära intensiivselt, kuid lõppkokkuvõttes sobis siiski imetabaselt muidu vaid oma-mahlaseid tegelasi täiendama.
Kokkuvõtteks - seda puhvetit julgen väikeste reservatsioonidega soovitada küll. Supipöial pole küll ülemäära virge, kuid pigem püsti kui külili. Sirgelt püsti seisev praepöial teatab selge ja kõlava häälega, et vata niimoodi peabki antrekooti tegema! Lisaks leidub grill-köögiviljade kiituseks taskus omaette pöial, mis laulab rõõmsalt ja limpsab veel pool tundi hiljemgi keelt. Reservatsioonid jätan aga siia ikkagi, esiteks veidi liiga kõrge hinnataseme ja teiseks mõningate serveerimis-apsakate tõttu (eelkõige korraliku lihanoa puudumise tõttu). Naeratava ja sooja teenenduse eest aga annan selle puuduse peaaegu andeks :)
