Et miks rääkida õllest toidublogis? Õlu on ju kah toit. Ja peale selle, üks üsna mõnus toiduliik :)Kuidas siis seda teha? Noh, meetodeid on mitmeid. Võib asjale läheneda nö fundamentalistlikult - teha päris-päris õlut linnastest ja humalatest, aretada sinna juurde omaenda õige pärmisort jne. Kuid see vajab juba nii korralikke seadmeid kui ka teadmisi ning aega ja vaeva.
Kuid kuna see blogi siin aga räägib lihtsatest toidutegudest, siis räägime ka üsna lihtsast õlleteost. Arvan, et kõik on kunagi kuulnud maltoosast? Või koguni pruukinud sellest tehtud märjukest? Soovitan see eelmine kogemus korraks meelde tuletada, õlgu väristada ja ära unustada.
Praegu on müügil õllevalmistamiskomplektid, mille nö võtme-elemendiks on samamoodi maltoosa, kuid saadav jook on kardinaalselt teine kui too nõuka-aegne virre. Toona andis maltoosast teha vaid ühte, hägust ja üsna terava lõhnaga õlletaolist jooki, mis kõvema tegija käes muutus ka kangeks kui kurat ning pani järgmine päev kassiahastuses vaevlema.
Nüüdsed õllekomplektid aga võimaldavad saada väga laias valikus erinevaid õllesid alates kõige heledamast pilsnerist kuni tökatmusta porterini välja. Tehaseõlle kvaliteediga, klaari olekuga ning täpselt sinu maitse järgi timmitud jooki võid sa uhkusega demonstreerida nii naabrimehele kui peenematele külalistele.
Selleks pole tarvis ka "teraskeha", mille plahvatused omal ajal nii mõnegi köögi lakke auke tekitasid. Esmane kääritamine toimub õhulukuga plastnõus (vabalt võib kasutada ka suurt klaaspudelit), teine käärimine juba pudelis korgi all. Kaks korda peab õlu käärida saama ning pudelis käärimise ajal lahustub ka joogis piisav kogus süsihappegaasi, et avamisel-väljakallamisel kena vahumüts tekitada.
Kirjeldan alljärgnevalt nö baas-skeemi, mida saab hiljem vastavalt oma soovidele ümber korraldada, kuid kõige lihtsamalt käib asi nii:
- kontsentraat lahustada u kahekümne liitri veega, lisada pärm, sulgeda anum ja lasta u nädal aega toasoojas käärida;
- villida pudelisse, lisades igasse neist sutsu suhkrut, et toimuks uus käärimine ja lasta jälle u nädal toas järelkäärida.
- viia pudelid jahedasse laagerduma, kus nad võiks seista vähemalt kaks nädalat (aga võivad ka rahulikult aasta aega seista ... lähevad ainult paremaks.
Seega, u kuu ajaga ja üsna väheses vaevaga saate kaks kasti õlut. Pooleliitrise pudeli sisu omahinnaks tuleb u 0.55 EUR, olgu see siis laagertüüpi õlu või eil, nisuõlu või stout, lihtne hele suvine rüüpeke või jõulumekine tume talveõhtu soojendaja.
Mõistagi võib ka seda pisut keerulisemaks ajada, lisades erinevaid komponente (nt ekstraports linnaseid "kehakama" õlle saamiseks), kasutada nt mett või üsna suvalisi maitseaineid. Kuid jäägu see juba teiseks korraks, esimese hooga soovitan teha nö standardversiooni.
Ainukesed küsimused kogu mängu juures on see, et:
- kas teil on olemas endal vajalikud kääritusnõud, pudelid jms, või tuleb see osta;
- kas on olemas soe toanurk kääritamiseks ja jahe kelder laagerdamiseks.
Aga nii ehk teisiti - õlletegu, see on imelihtne!
-----------
Pildil on vaid väike valik võimalikest komplektidest. Tartu rahvas saab selle kätte Õllepoest Gambrinus, Tallinna ja muu kandi elanikud aga võivad tellida aadressilt pruulmeistrid.ee
-----------
lühikesed ja lihtsad ingliskeelsed õpetlikud videod: alustamine, villimine ja maitsmine.
