Amrita Cafe Viljandis

Viljandi bussijaam. Mul on umbes pool tunnikest bussi väljumiseni aega. Kus saaks kiire, aga väärika kõhutäie? Kamraad soovitab otse bussijaama kõrval paiknevat pesakest Amrita Cafe ... ja pagan tal on õigus!

Tüübilisest väikelinna puitelamust ümberhitatud pesake näeb nii väljast kui seest üsna muhe välja. Tõsi küll, see vankriratas ukse kõrval kõlab kui veidi kohatu klišee "teeline peatu siin" ... kuid oma eesmärgi ta täidab, puhvetit on selle võrra lihtsam üles leida. Heledates toonides ja mõõdukalt kaootiline sisekujundus jääb just parajasse punkti, olemata ei peenutsev ega hooletu.

Noored inimesed leti taga ja köögis tagavad selle et ehkki sööjaid on parasjagu üsna ohtralt, käib kõik kiirelt ja sujuvalt. Minu kahe sissejuhatava märksõna peale - mitte-pizza (mis on nende põhiartikkel) ja kiire - pakutakse välja tatrasegadik. Valikus on neid kolm: köögiviljadega, suitsupeekoniga ja suitsukanaga. Valin esimese (5.20 eurot) ja tagantjärele arvan et tegin väga hea valiku.

Vähem kui kümne minutiga (sukeldusin töösse, seetõttu täpset aeg ei pannud tähele) tuuaksegi mu ette taldrik, millest hoovab vastu sussver-kui-mõnusat värskust. Värskelt vokitud köögiviljad segamini ... toortatraga.

Et minu jaoks oli see esimene kokkupuude sellise terakesega, siis olgu temast kaks sõna eraldi öeldud. Tegemist on siis eelkuivatamata tatraterakesega, millelt koor on mehhaaniliselt eemaldatud. Kuna looduslik niiskus on seemnes suuresti veel alles, ei vaja ta ka keetmist, piisab kiirest kuumtöötlusest. See tagab toidule mõnusa struktuuri, veidi teistsuguse maitsetaju ... ja piiiiiiiiiiiikaks ajaks täiskõhutunde. Te ju kujutate ette, kuidas need terakesed vatsas paisuma asuvad? Novat minul piisas sellest kiirest ja kergest lõunast kuni järgmise hommikuni. Ja kui viitsite põgusaltki guugeldada siis võib lolliks minna mihandseid tervistavaid omadusi sellele toiduainele omistatakse :)

No igatahes oli see segu mõnusalt, lihtsalt ja koduselt hurmav. Vokitud paprika, suvikõrvits, porgand ja peet olid VÄRSKED, mitte valmis-sügavkülma-segu! Noh kui väga norida tahaks, siis soovitakse ehk porgandeid veidi pikemalt vokkida enne teisi köögivilju, kuna ta on teistest pikema valmimistsükliga ... aga väike lisakrõmpsuke ei tee tegelikult sellises toidus paha.

Veidi pani hämmelduma väikese järve mahus hapukoore hulk taldriku servas, aga tegelikult sobis seegi antud toidu juurde üsna kohasel moel.

Kokkuvõtteks - pöial kindlasti püsti. Üks pöial, sest sai võetud vaid üks toit :) Igatahes sinna lähen ma veel kindlasti tagasi!

Kalkun tomati ja kartuliga

Mõnikord juhtub nii et kodus polegi baastoiduaineid. No ma pean silmas sibulat ja porgandit, mis on enamiku pajaroogade selgroog :)

Sai just turul käidud ja kott head-paremat täis ahnitsetud, aga näe nood kaks asjakest läksid meelest. No mis teha, kui meie hea-turu-periood on niiiiii lühike, et siis jooksevad silmad kõigele muule laiali. Aga ega siis hooletusest jää roog tegemata ... ja mõnikord juhtuvad niimoodi need mõnusaimad tuletised.

Kui kalkunikoivaliha on ostetud ja pajaroog silme ees, siis tuleb see ära teha, saagu või seitse. Nii siis sündigugi. Ja saagu ka mitmed muud "ainuõiged" reeglid rikutud.

Kalkuni kintsulihake sai tükeldet ja läks otse külmale pannie. Jah, lugesite õigesti - ei mingit eelkuumendatud panni ega suitsuvinega õli, lihale koorikusäristamist ega midagi. Külmale pannile, madalale tulele ja kohe kaan peale. Las ajab oma mahlakest välja ja haudub samas.

Samal ajal sai tükeldada pundikest peterselli pool kaunakest tšillit. Kaks suuremat tomatit käisid kah jämedalt noa alt läbi, üks kollane ja teine punane, noh nii värvi mõttes lihtsalt. Ja ei mingit tomatinaha eelkoorimist seekord. Suvistel kohe-söömis-tomatitel pole pealegi see nahk nii paks, et hakkaks toidus häirima.

Liha jõudis u 15 minutiga oma mahla välja lasta ja jõuda vaikse pruunistumiseni, kui pannile läks klaas vett, maitsemuru ja tomat. Kaas jällegi kõmdi peale ning las ta olla veel u 5-10 minutit, kuni ka tomat oma mahlad vallandab.

Noh ja nüüd ongi aeg viimase sammukese käes. Sipsuke soola pannil ulpivasse leemekesse ja samasse lähevad noored väikesed kardulapoisid. No kas peab üleüldse ütlema, et ei mingit koorimist? Ja kui näeb välja piisavalt viisakas, ega siis pea ka pesema ... noh liiva just ei taha hamba all tunda, aga kõik need lahtised koorehõljumid ei tee miskit halba.

Kartulikesed tuleb küll veidi üle patsutada, et nad kenasti ühtlase kihina kõike kataks ja poolenisti leeme sisse vajuks. Ja ega nüüd pole muud kui 15 min oodata ja valmis see kraam ongi ... vaata ainult aeg-ajalt et kartulid üle ei hauduks ning mudruks ei muutuks.

Ja kassssa tead kui hea see üdilihtne kraam saab? Lõpuks võid veel puhtalt ilu pärast muru peale hakkida ning kausikestega lauale anda - kui potiga ette anda võib rüselemiseks minna :)

Ära kulus:
- pool kilo kalkuni kintsuliha
- pool tšillikauna
- kaks suurt tomatit
- punt peterselli
- kilo värsket koorimata kartulit
- maitse järgi soola

Ajakulu: u 45 min. Maksumus: 5-6 eurot. Tulemus: pannitäis pajarooga, millest neli inimest söövad kõhu punni
------------
pildi laenasin siit, loodan et autor ei pahanda :)

Škmeruli

No kas arvasite nimetusest juba ära, mis rahva köögist see toit pärineb? No muidugi Gruusiast, kuskohast siis veel.

Tegemist on äärmiselt lihtsa ning samavõrra maitsva toiduga, millega saab hakkama ka kõige algajam kokkamishuviline. Nagu ikka, pole olemas ühte ja ainuõiget retsepti, kuid põhiolemus kõlab nii - praetud kana, mis on üleküpsetatud piima-küüslaugu kastmes.

Kanal ja kanal on mõistagi üüratu vahe, kuid laias laastus käib asi järgnevalt. Kana tuleb üle panni lasta kuni kuldse koorikuni, seejärel panna mingisse ahjunõusse, kallata üle küüslauguse piimaseguga ning küpsetada kuni lõpliku valmimiseni.

Osad retseptid väidavad, et kana peab olema ilmtingimata terve, soovitavalt tibuohtu tegelane. Noh et lõikad ta siis kas nö liblikaks või tükeldad jõhkralt neljaks ja toimetad edasi. Teised soovitavad kasutada toidu põhjaks koibi või poolkoibi, kolmandad veel midagi. Igatahes üks mis selge - kondi peal olev liha saab kordades maitsvam kui lihtsalt kuiv rinnafilee.

Mismoodi maitsestada selle roa teist põhitegelast ehk küüslaugu-piimakastet, on jällegi lõputute fantaasiamängude tallermaa. Piim ja/või rõõsk koor ning küüslauk on küll kohustuslikud, kuid edasine ... kõigi mägede nimel, maitsestage nii nagu meeldib! Gruusiapärasuse mõttes võiks kasutada rohelist koriandrit ja sama taime kuivatatud seemneid ... aga kui ei taha või ei ole, siis ei pane. Khmeli-suneli on kena küll, aga võib rahulikult panna mingit muud ürdisegu. Vürtsikus ja soolasus on üleüldse sügavalt individuaalne.

Aga mis siin ikka, räägin siis kuidas mina tegin. Neli kopsakat kanakoiba läksid kõigepealt pannile, said siraka suuremat kuuma mõlemalt poolt, siis aga keerasin tule väiksemaks ning panin rasvapritsimise vältimiseks sõel-kaane alla pruunistuma. Nii umbes 10 min ühelt ja sama palju teiselt poolt. Mõistlik oleks peale esmast pruunistumist mingit soolasegust maitseainet peale riputada, et maitsestumine peale hakkaks (juhul kui te polnud nii virk et kanakest ennem kuiv-marineerida).

Kuni linnuke pannil kulda peale korjas, panin praeahju huugama ja asusin piimasegu ette valmistama. Pakike rõõska koort ja klaasike piima kõigepealt ahjuvormi põhja ... ahjaa, soovitan mingi veidi kõrgemate servadega vormikese võtta, et kuumenemisel vahutama kippuv piimasegu üle äärte ei pludiseks.

Keskmine pea küslat käis kiirkoorimise koolitusest (noaküljega laiaks ja koored eemale) läbi ja sai jämedalt hakitud. Kuna järelküpsemise ajaks plaanisin ligi 40 min, siis polnud vajadust peen-hakkimiseks.

Kindzat ehk koriandrit polnud parasjagu kodus, seega läks kasutusele sugulastaimeke ehk harilik petersell. Korralik pundike noaga peeneks ja piima sisse. Sorti pipart ja teist ürdisegu ... ma ei hakka neid siia isegi kirja panema, sest ausõna ei taha tekitada mingit kinnismõtet nagu PEAKS just maitsestama nii või naa. Aga soola peab panema, sest piim neutraliseerib muidu toidu lamedaks.

Nonii, nüüd on ahi juba äkiline ja kanapiiga reiekesed pannil kauni päevituse saanud. Koivad lähevad piimaseguga täidetud vormi, samasse kallan ka kogu pannile kogunenud leemekese ... ja ahju nad läevad. Vedeliku tase peaks olema umbes selline et pool lihast saaks kaetud.

Nüüd on vähemalt 20-30 min hooletud. Seejärel oleks mõistlik kanatükkidel poolt keerata, et ülemine pool saaks maitsestud ja alumine ahju-jumet koguda. Ning veel 15-20 min ja valmis kogu värk ongi. Pakkuda tuleks mägede kombel ehk kurgi, tomati ja sibulavartega (st ilma mingi kardulase vms ballastita).

Parim on panna kraam samas ahjunõus lauale ja lasta igaühel ahnitseda ülimaitsvat kastmekest oma koivale peale. Portsjoni kaupa serveerides mõistagi peab pidama silmas et parim osa on soustis, seega tuleb iga tükk ohtralt üle kallata ja anda juurde gruusia saia puri tükike, et see maitsev ilu taldrikult kätte saada.

Vaja läks:
- kilojagu kanakest (antud juhul neli koiba)
- 200 ml kohvikoort ja klaas piima
- pea küüslauku
- punt peterselli
- soola-pipart-ürte

Ajakulu: praadimisele u 20 ja ahjus küpsemisele 40 min. Maksumus: u 4-5.-EUR. Tulemus: 4 prisket koiba ehk neli ruik-rahulolevat kodanikku.

-----------
pilt võetud siit