Kõrvitsat saabub alati paganama palju. Aga palju head on ju veel parem! Lööd aga pahaimamatult trepikoja nurgas lösutavale kõrvitsalt noa sisse ja lõikad paraja jupi. Või kaks. Mina võtsin kaks :)
Ühest tükist tegin püreesupi ja teise praadisin õhukeste viiludena ära. Ja siis serveerisin koos - supitaldriku põhja praetud kuldsed viilud ja kulbiga supikest peale, nii et ribade otsad jäid välja nagu mullivannis istuva lustliku seltskonna peanupud. Peale raputasin ürdivõiga praetud saibi-kuubikud ja ... valmis ta ongi. Lihtne, maitsev ja ilus kah veel.
Ah et kuidas kõrvitsa püreesuppi teha? No ärge tehke nalja, seda te ju oskate. Aaaa, et tahaks kuulda ikka? No olgu. Alustuseks seibitasin hoopiski porrulaugu, sest mingi sibula- või porruollus käib hea supi põhja sisse kindlasti. Panin selle kanapuljongiga podisema ning puhastasin samal ajal kõrvitsakolmnurga koorest ja pehmest säsist. Kergelt klaasistunud porrule kõrvitsatükid peale ja uuesti kaane alla. Enne püreerimist tasub teha viimane maitsestamine (nt karriga), mina viskan tavaliselt sisse ka totsikutäie sulatatud juustu või toorjuustu, kumb juhtub parasjagu käepärast olema.
Kuni see kraam podiseb, on paras ajada pann särtskuumaks ja vähese õlinire sisse laotada kõrvitsaviilukesed. Praed ühelt poolt kuldpruuniks ning keerad teistpidi ja alles siis raputad õrnalt mingit maitsesegu peale, muidu läheks esimese poole praadimisel see kõrbema.
Vaja läks supi jaoks:
- üks jäme porruvars
- suure mehe peo suurune kõrvitsatükk
- kanapuljong
- totsikuke sulatatud juustu
- maitseaineid (no ei kirjuta ma siin midagi ette, pruugite mis endale meeldib)
Praekõrvitsa jaoks:
- törts õli
- samuti peopesa suurune kõrvitsatükk
- maitseaineid
Maksumus: kuna kõrvits oli tasuta, siis ei oskagi öelda, ehk läheks kokku 4.-EUR? Ajakulu: 15 min. Tulemus: neli taldrikutäit.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment