Wednesday, July 13, 2016

Amrita Cafe Viljandis

Viljandi bussijaam. Mul on umbes pool tunnikest bussi väljumiseni aega. Kus saaks kiire, aga väärika kõhutäie? Kamraad soovitab otse bussijaama kõrval paiknevat pesakest Amrita Cafe ... ja pagan tal on õigus!

Tüübilisest väikelinna puitelamust ümberhitatud pesake näeb nii väljast kui seest üsna muhe välja. Tõsi küll, see vankriratas ukse kõrval kõlab kui veidi kohatu klišee "teeline peatu siin" ... kuid oma eesmärgi ta täidab, puhvetit on selle võrra lihtsam üles leida. Heledates toonides ja mõõdukalt kaootiline sisekujundus jääb just parajasse punkti, olemata ei peenutsev ega hooletu.

Noored inimesed leti taga ja köögis tagavad selle et ehkki sööjaid on parasjagu üsna ohtralt, käib kõik kiirelt ja sujuvalt. Minu kahe sissejuhatava märksõna peale - mitte-pizza (mis on nende põhiartikkel) ja kiire - pakutakse välja tatrasegadik. Valikus on neid kolm: köögiviljadega, suitsupeekoniga ja suitsukanaga. Valin esimese (5.20 eurot) ja tagantjärele arvan et tegin väga hea valiku.

Vähem kui kümne minutiga (sukeldusin töösse, seetõttu täpset aeg ei pannud tähele) tuuaksegi mu ette taldrik, millest hoovab vastu sussver-kui-mõnusat värskust. Värskelt vokitud köögiviljad segamini ... toortatraga.

Et minu jaoks oli see esimene kokkupuude sellise terakesega, siis olgu temast kaks sõna eraldi öeldud. Tegemist on siis eelkuivatamata tatraterakesega, millelt koor on mehhaaniliselt eemaldatud. Kuna looduslik niiskus on seemnes suuresti veel alles, ei vaja ta ka keetmist, piisab kiirest kuumtöötlusest. See tagab toidule mõnusa struktuuri, veidi teistsuguse maitsetaju ... ja piiiiiiiiiiiikaks ajaks täiskõhutunde. Te ju kujutate ette, kuidas need terakesed vatsas paisuma asuvad? Novat minul piisas sellest kiirest ja kergest lõunast kuni järgmise hommikuni. Ja kui viitsite põgusaltki guugeldada siis võib lolliks minna mihandseid tervistavaid omadusi sellele toiduainele omistatakse :)

No igatahes oli see segu mõnusalt, lihtsalt ja koduselt hurmav. Vokitud paprika, suvikõrvits, porgand ja peet olid VÄRSKED, mitte valmis-sügavkülma-segu! Noh kui väga norida tahaks, siis soovitakse ehk porgandeid veidi pikemalt vokkida enne teisi köögivilju, kuna ta on teistest pikema valmimistsükliga ... aga väike lisakrõmpsuke ei tee tegelikult sellises toidus paha.

Veidi pani hämmelduma väikese järve mahus hapukoore hulk taldriku servas, aga tegelikult sobis seegi antud toidu juurde üsna kohasel moel.

Kokkuvõtteks - pöial kindlasti püsti. Üks pöial, sest sai võetud vaid üks toit :) Igatahes sinna lähen ma veel kindlasti tagasi!

No comments:

Post a Comment