Nii lühikest kannet pole siin päevikus veel olnud ega ilmselt tule kah. Riigikogu puhvetist olen juba kirjutanud, kuid samas majas elab korrus madalamal ka üks söökla. Ning korrus madalamal on VÄGA täpne määratlus ka selles pakutava kohta.
Borš. Mehh. Täiuslikult mehh. Seda juhtub ikka üliharva, kui ma jätan supi taldrikusse järgi. Seekord jätsin.
Magushapu kalkun ... noh polnud viga, magus-hapu ta ju oli, kuid rõõmutu. Kus-kus - kuiv ja tuim. Ainuke hea moment - krõmpsjas ja mahlane peedisalat, mis oli ka ainumas, mille lõpuni sõin.
Kokkuvõtteks ütlen ainult - sööklat ei pea pidama madalaima ühisnimetaja järgi. Kasutada ära seda, et majas töötab sadade kaupa kontorirahvast, kes kord päevas tahavad söögipausi pidada ... nomaeitea ... see kraam ja käitumine on lame. Kokakooli esimese kursuse tudengite läbikukkumise äärel balansseeriv tase heal juhul.
---
pilt isetehtud
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment