Mulle igasugused mereannid hirmsasti meeldivad, kuigi nende valmistamine on protseduur, mis vähemalt osa kodustest nina kirtsutama paneb. Kuid kui õnnestub leida hetk, mil saab köögis rahulikult möllata ilma lähikondsete mässu kartmata, siis võib endale lubada ka nö ülevõlliminekut. Ehk siis anda kalale kohe eriti kalane mekk.
Ega ma seekord mingit eraldi retsepti kirja ei hakka panemagi. Lihtsalt annan väikese soovituse koos näitega, mille jaoks ise seda kasutasin.
Võimendamaks kalamekki, tuleb alguses pannile visata paar-kolm anšoovisefileed. Mõned kalatöösturid kipuvad väitma, et see on lihtsalt kilu erivorm. Võimalik. Minu seisukohalt pole vahet, aga soovitan osta mõne väikese purgikese, mis on tehtud sellisel maal, kus anšooviseid ka tegelikult tuntakse. Nt Itaalia vms.
Niisiis, mina kallasin kuumale pannile tilgakese õli ja viskasin sellelel kolm anšoovisefileed. Mõni liigutus pannilabidaga ja nood õrnad liharibakesed lahustuvad imepeenteks tükikesteks, mis edasi toimivadki võimendina. Samasse kallasin suurema kotikese külmutatud krevette ja lonksu vürtsikat tomatimahla. Kui viimast käepärast pole, lisage ise midagi vürtsikat (nt hakkige sisse tšillit) ja midagi hapukat (nt valget veini) - need maitsed kuluvad krevettidele marjaks ära. Soolaga võib väga ettevaatlikult ümber käia, tihtipeale need va anšoovised on niigi tulisoolased.
Niipea kui krevetid on pannil sulanud, ongi nad sisuliselt valmis. No loksutage neid veel minut-kaks tekkinud vedelikus, kuid jummmala eest ärge üle pingutage - krevetid võivad väga kergelt kummiseks muutuda ülekuumutamise tõttu!
Noh ja nüüd kallate samale pannile juba varem valmiskeedetud spagetid ning summite kõik kokku krevetiseks panni-pastaks. Või pakute koos röstsaiaga nagu itaallastel kombeks. Peamine et te pärast köögi korralikult õhutatud saate :)
-----------
pilt võetud siit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment