Oi küll mulle on seda kohta kiidetud! Enda varasem kogemus oli kord kiirkorras läbipõikamine, et varemtellitud kalavaagen (mis osutus tõepoolest heaks) kaasa haarata, nii et eelhääletus oli positiivne. See võib aga alati karuteene osutada, sest kui su kõrgete ootuste pinnale potsatab "lihtsalt" hea kogemus, siis võib tulemuseks olla kesine hinnang. Minnes aga kohale 0-ootusega ja saades sama hea kogemuse, kipub hinnang minema positiivsuse mõttes nihkesse. Nii et keeruline värk see tajuhindamine :)
Aga nüüd siis asjast endast. Kuna Pärnu turg, mille küljes seesinane toidukoht tegutseb, on parasjagu süvaremondis, siis eksterjöör mõjub ... eee ... tehnilisena :) Sisemus - selline rõhutatult lihtne stiil mulle tegelikult meeldib. Mitte hipsterlik lohakas loomingulisus, vaid lakooniline ja klaar olek paneb ootama ka head ja lihtsat kööki. No ja kala puhul pole lihtsus ja selgus üleüldse mitte halb!
Suvehooaeg pole veel alanud, sestap olen sisseastumise hetkel pea ainus külastaja. Soojalt naeratav teenendus paneb endagi muhelema. Lauda toodud leivakorvike tõstab hinnangut, kuna võitoosikeseks on kasutatud merekarbi poolikut - jube lahe!
Esimeseks valitud uhhaa ilmub lauale ausalt öeldes liigagi kiiresti, mis tekitab alati väikese ebaluse - ega siin ometi pole mingi kiirpuljongiga? Selge ja kirgas leem maitseb siiski autentselt, ehkki jääb veidi maitsetuks ja vesiseks. Kolme sorti kala supi sees ning pealpuistatud maitsemuru ja hakitud punane sibul (julge käik!) muudavad supikese siiski kiiduväärseks. Kui kõrvale serveeritud sidruniviilakast mahl ka sisse pigistada, siis lööb see maitsebuketi kirkamaks.
Igatahes soovitaks puljongiga rohkem vaeva näha ja see pikemalt tihkemaks keeta. Kalapuljong ei pea küll olema sama tummine kui nt veisekontidest keedetu, kuid hea puljongi tunnus on pigem väikene liimjas kihike huultel kui vesine kergus.
Teiseks tellitud paneerkala ja rannakarbid saabuvad päris efektses kuhjatises (pilt on kiirustades jubeudune saanud, sry). Fileepala (? mis kala see on, võiks ju ka kuskil kirjas olla ?) ümbritsev paneeringukiht mõjub oikurjakuisoolaselt. Allpool ulpivasse rõõsakoorekastmesse kastetuna on asjad aga kenasti tasakaalus ja suutäis päris mõnus.
Karpide hulgas leidus paraku ka tõrvatilk. Üks karbikestest oli tugevasti kinni (ilmselt ohu märk?), kuid ega siis toore vägivalla eest see ei päästa. Lahtikangutamine oli aga halb mõte, sest peidus olev kummine tegelane maitses kohe ikka suisa halvasti.
Meepotiks selle tõrvatilga ümber oli aga kaste, mille kättesaamiseks kulutasin ära kõik kolm saadaolevat ciabattaviilu - mis minusuguse saiapõlguri puhul on märkimisväärne tegu!
16 eurot kahe käigu ja tassi kohvi eest ... no ütleme enam-vähem OK. Kuid võttes arvesse mõningaid konarusi ja küsitavusi siis jäävad pöidlad seekord nii-ja-naa seisu. Tõenäoliselt proovin korra kunagi veel.
No comments:
Post a Comment