Sunday, January 8, 2017

Villa Wesseti restoran Pärnus

Teeb suisa südame soojaks, et mitte kõik asutused ennast Pärnu rannarajoonis talveks kinni ei pane. Ja mis veelgi parem - vähemalt üks neist jätab oma klaasveranda ka külmal ajal kasutusse - vaade lumisele rannapargile on tõesti kaunis.

Villa Wesset jääb kesklinnast tubli jalutuskäigu kaugusele, kuid soovitan see koht kindlasti vähemalt korra läbi katsuda!

Et jõuan avamise hetkeks esimese kundena, siis on teenendus laitmatu. Supp saab 15 minutiga ja praad 25 minutil. Alguses lauda toodud tavaline leib-sai ja magedavõitu maitsevõi ei jäta küll erilist muljet, kuid ega's see pole peamine. Teenendava noorhärra väljapeetud viisakus väärib eraldi kiidusõnu.

Menüü pole ülemäära pikaks venitatud, suppe on valikus vaid kaks. Võtan "Suitsuribi ja hernes" (6.-EUR) ja jään ootama lapsepõlvest tuttavat rammusat kollast leent. Kuid võta näpust! Kõigepealt asetatakse sinu ette taldrik, mille põhjas on kuivalt nö supipõhi ja siis ... kallatakse väikesest teekannust selle peale aurav leem. Positiivne üllatus on sellise serveerimise esmanägemisel garanteeritud!

Tõsi küll, selle supil polnud midagi ühist minu mälestuste ega ootustega. Valge kreemjas leem oli küll väga mõnusa konsistentsi ja mekiga, aga suitsuribi oli selles küll vaid aimamisi. Taldrikupõhjas leiduv hernepüree, krõbedateks tükikesteks murendatud peekon ja vinnutatud tomat maitsesid vägagi hästi ... aga mingi "hoiatus" võiks menüüs juures olla, et tegu on moodsa fantaasiaga vanaemade roa teemal :)

Teiseks valisin "Merikukk ja risoto" (15.-EUR). Kala on praetud väga õigel temperatuuril - krõbe koorik ja pehme sisu garanteerivad tunnustava noogutuse. Kui nüüd tahta norida, siis see kalake oli ehk tiba liiga soolane, nagu ka kreemjas risoto, kuid õnneks see väga ei häirinud. Positiivseks üllatuseks oli roheline petersellimajonees, mille kilkav happesus varjutas küll peterselli enda maitset, kuid julge maitsemängu eest tuleb igatahes kiita. Misasi oli see marineeritud kalamarja moodi mekkiv teraline nähtus, ununes küsida, kuid igatahes maitses see põnevalt ning põnevus on kulinaarias igati tervitatav.

Kokkuvõtteks - mõlemad pöidlad jäävad kindlasti püsti. Kuigi nipet-näpet võiks ju teistmoodi teha, jääb üldmulje igati positiivne - nii et seda puhvetit võib igati soovitada!

No comments:

Post a Comment