Hansu pubi Tallinnas

Tallinnas, poolel teel bussijaamast kesklinna võib ühest Lauteri tn keldrist leida ühe üsna viisaka puhveti. Hansu pubi. Noh ütleme ausalt et ega pubiköögist ei maksa enamasti erilisi meistriteoseid oodata, kuid järgi võib katsuda ikka.

Sisseastumise hetkel tuleb küll kõigepealt mööduda kööki viivast ukseaugust, selle kardina vahelt lehviv praerasva ja ülekuumenenud (ülekasutatud?) õli lõhn pole just parim tervitus. See-eest, kuna saal on sisuliselt tühi, on teenendus meeldivalt kiire ja asjalik. Kontrollküsimus - kaua toiduga läheb - saab vastuseks: "mitte rohkem kui 15 minutit" osutubki tõeks. Jällegi - gurmaanlusega pole siin mingit pistmist.

Asutuses puudub wifi, mis tänastes oludes pole väga kiiduväärt. Või siis jälle on, kui silmas pidada seltskondlikku vestlust ... aga ma ei tulnud vestlema. Õnneks ei pidanud kaua ootama, supp saabus leotud minutitega.

Suppe oli valikus kolm, valisin seljanka (3.50), mis on üks tänuväärne indikaator-toit. Kopsakas taldrikutäis sisaldab tõepoolest mõnusalt tihket kraami, milles lisaks vorstitükkidele tuvastasin veel kolme sorti liha (sink, sea- ja kanaliha) ... noh mitte küll seitset sorti, aga asi seegi. Kombekohane oliivike oli sees, hapukoor serveeriti omaette napakesega. Õnneks kartulit polnud lisatud, nii et kokkuvõtteks oli see üks hea ja aus kraam. Ausalt öeldes oleks ka ainult sellest supikesest söönuks saanud. Ribuke hakitud muru lisas ka esteetiliselt kena detaili, ehkki talviselt murult ei saa aroomikest oodata, maitsest rääkimata.

Teiseks roaks valisin "Suitsuliha seentega" (6.-EUR). Lisandiks pakutud kartulist, riisist ja tatrast valisin viimase. Suitsuliha osutus küll paraku kaheks sentimeetriseks rasvasevõitu singiviilakaks, millel suitsuga erilist pistmist polnud. Seened tähendavad selle maja keeles siis liimtihedat seentega jahukastet, mille maitseomadusi ei suutnud päästa ka see, et mõni seen tundus (vist?) kukeseen olema. Tatar oli aus, sõmer ... ja teda oli palju. Seda kõike kokku oli lihtsalt PALJU.

Toidukorra lõpuks tellitud kohv (2.-EUR) oli mõistagi tavaline masinakohv, ei midagi erilist, kuid täiesti joodav.

Üldistatult - keskmiselt viisakas asutus. Pubi, see stiilimääratlus ütleb paljugi ning nii see ka on antud juhul. Supipöial on üsnagi veendunult püsti, kuid praepöial jääb kaldega allapoole. Aga kuulge - keldripubi kohta ikkagi täiesti OK.