Goodwin (Narvas)

Narvas leidub üks imetabane puhvet Goodwin, mis on seest suurem kui väljast. Väikese valge majakese esimesel korrusel leidub vaid 3 lauakest ... aga vaata teine korrus mahutab vist lausa bussitäie rahvast ära ja ruumi jääb ülegi. Interjööri kohta ütleks lausa "nunnu", mõnus ja hubane - pole liiale mindud ei ajaloolitsemisega ega muu kitšiga.

Menüü on narvalikult kopsakas, roogade loetelu voogab ühelt leheküljelt teisele nagu araabia muinasjutt, tekitades küsimusi selle koostaja adekvaatsuse teemal ... või siis kahtlustama, et pisikese restokese all on salatunnelid, täis erinevaid ladusid ja kokkade meeskondi, kes iga tellimuse jaoks maa alt üles vintsitakse.

Esimeseks roaks valin midagi, mis vähemalt kõlab põnevalt - seenesupp leivas (4.50). Mõni minut peale tellimuse esitamist kostab köögist midagi, mis väga meenutab mikrolaineahju ja see muudab pisut murelikuks. Kuid kui lauale saabub pontsakas, ohtralt seemnetega kaetud leivake, mure leevendub - ilmselt soojendati supikausi rolli täitvat pätsikest. Supp selle sees oli meeldivalt kodune ja tõepoolest üsna seenerohke. Seentena tundusid kasutusel olevat lihavad puravikud, leebelt kooreses leemes leidus veel kartul-porgand-sibul ... noh ja ilu pärast ka petersellioksake. Leemeke ei pakkunud küll mingeid maitsepillerkaare, kuid nii ongi mõistlik - seenekesed ei tohi olla liiga paksu maitseteki all peidus.

Teiseks roaks valisin rubriigist "kokk soovitab" õlles hautatud loomaliha tükid (10.50). Pagan, jälle kostab köögist mikrolaineahju piiksumist, reetes köögi käekirja nagu lohisev langevari luuraja selja taga. Nii ongi, vaevu-vaevu olen ma jõudnud supiga (saabus 9 min järel) ühele poole, kui 15 min peale tellimuse esitamist hõljub lauda järgmine taldrik.

Noh alustame nirust otsas. Varem valmispraetud kartulite uunis ülessoendamine on alati ja garanteeritult halb mõte ... umbes sama kui kunstimuuseumis õlimaalide asemel odavate paberile trükitud reprode näitamine. Blinn, niipalju peab olema köögil viitsimist ja kundel aega, et lasta kartuliviilakad üle panni alles peale tellimuse esitamist!

Aga edasi läheb asi ülesmäge - hooajale on igati sobilik pakkuda marineeritud köögivilju - kurgike ja kõrvitsake maitsevad sel moel talvel täiesti asjakohaselt. Väike krõmps jääsalati leheke ja minitomatid annavad väikest värskuse hõngu ka kesktalvel - jällegi hea valik.

Aga vaadake see loomaliha - see väärib omaette kiitmist ja lugulaulu ning pisikest postamenti! Piiiikalt haudunud pehme liha laguneb juba keele survel kiududeks. Õllene leemeke on mõnusalt leivane, hapukas-vürtsikas ja maitsemeeli paitav nagu mälestus soojast suvest kesk vesisesõitu lumelobjast talve.

Ja kuigi seda ma tavaliselt ei maini - siis isegi kohvi oli selles asutuses täiesti wunderbar noh ja lihtsalt kange ja must ja maitsev!

Kokkuvõtteks siis - seda puhvetit soovitan mina küll. Väikeste resrvatsioonidega ja manitsustega köögi poole - kasutage vähem mikrouuni ja kulutage tiba rohkem aega! Aga supipöial on leebelt püsti nii ehk naa, kiites nii pakendi kui sisu eest. Praepöial tahaks küll kellelegi vitsu anda praekartuli lörtsimise eest uunis, aga no see loomaliha, no see loomaliha on oma koduses olekus täiestki kuninglik! Ei oleks seda piinlik pakkuda ka norivamale aadlivõsukesele, no mitte ei oleks!