Tuesday, March 12, 2019

Bataadi-ahjukad

Kuidas aru saada, et sul on toidufaasinihe? Noh et sa oled toidu osas pisut lolliks läinud? Et oled "foodie" kui väljamaakeeles väljenduda?

Aga siis, kui ärkad öösel üles, selleks et ära kuulata mis su peas oleval kokal söögitegemise kohta öelda on :)

Mina täna ärkasin kohe mitu korda. Noh tegelikult äratas mind sisemine rahutus, et kas ma ikka jõuan hommikul enne järjekordsesse sõitu minekut ära teha ühe toidukatsetuse, mille olin eile õhtul endale pähe võtnud.

Bataat on nagu kardulas, ainult et täiesti teistsugune. Peamine erinevus on selles, et temas on vähem tärklist ja seetõttu on keerulisem saavutada sellist krõbedust, mis prae- või ahjukartuli nii mõnusaks teevad. Seetõttu mõtlesin, et prooviks nn ahju-friikatele anda lisakihi peale, mis võiks seda krõbedust imiteerida. Kõige lihtsam oleks seda teha nt maistärklisega, aga ühtegi tärklisepoegagi pole mu kappides olnud ma-ei-tea-mis-aegadest saati. Seega võtsin kasutusele kikerhernejahu.

Tegemine ise siis selline. Võtad aga ühe jurakama bataadi ja kangistad ta ära. Kas sa seda ennem koorid või ei, pole oluline. Et mida tähendab kangistamine? Noh et lõikad viilakateks ja seejärel enamb-vähemb ühejämedusteks kangikesteks. Nõristad porgandikarva kangikestele peale õlikest, raputad jahukest, siputad maitseaeinekesi, mässad need kõik põhjalikult segiläbi ja laod ahjuplaadile.

Jah justnimelt laod, mitte ei kalla barrikaadi-taolise kuhilana! Iga bataadihaluke peaks olema iseseisev ja autonoomne ja separaatne. Noh et mitte omavahel kokku puutuma. Tegelikult oleks hea seda teha veel koguni kahel plaadil ja liikuva õhuga ahjus, aga saab ka lihtsamalt. Point on väga lihtne - kuna bataat on väga suure niiskusesisaldusega, siis küpsemisel eraldub ohtral auru ning maguskartuli kangikesed muutvad selles aurus pehmeks, mitte ei krõbestu. Aga maitsev on see tulemus ikkagi nii et ära kurvasta!

Lased siis  u 15 minutit küpseda, keerad jubilad kenasti ümber ja paned veel u 10 minutiks ahju. Et millal nad küpsed on? Aga siis kui ka jämedaim kangike on mõnusalt pehme, kui sa teda kahvliga torkad elegantselt nagu prantsuse aadlidaam. Noh või siis nagu kohalik talupoeg, kui elegants pole sinu teema.

Edasine pole enam üldse oluline. Serveerid need jullad koos mingi muu toiduga või jätad lihtsalt ahjuplaadile jahtuma, ära süüakse nad ikka.

Mingit hinna-kalkulatsiooni ma siin tegema ei hakka, no kesse ühte maguskardulast ikka kalkuleerib. Panen lihtsalt üles pildi "enne" ja "pärast". Head isutamist!

No comments:

Post a Comment