Neptuni grill (Pärnu)

Pärnus on mõnikord keeruline leida söögikohta. See tähendab siis, kui parasjagu pole suvi. Ehk siis enamiku aastast.

Hakkasin kesklinnast kõndima ja avastasin järjest, et puhvetid on kas üle läinud lühendatud tööaegadele või üldse suletud. Kõndima hakkasin kella nelja paiku ja avastasin, et need veel seni teoreetiliselt lahti olevad kohad on kas lõpetanud kell kolm või avavad kell viis. Jõudsin lõpuks Terviseparadiisi juurde ja astusin sisse lootuses, et siin vast midagi ikka toimib. Restoran, kuhu lootsin sattuda, avati samuti hiljem, aga vähemalt oli avatud Neptuni grill nimeline asutus. Sihuke moodsa söökla moodi küll rohkem, aga no vähemalt midagigi.

Libistan pilgu üle menüü ja küsin, et kas midagi supilist polegi pakkuda? Vastuseks raputatakse pead. Mina omakorda viipan ilmselgelt supisoojendaja moodi väljanägemisega kõhukale instrumendile ja selle kõrval ootel olevatele supikausikestele. Vastuseks seletatkse, et supiaeg on läbi. Et kell neli lõpetatakse selle pakkumine ära. Ahsoooooo, nojah, kell on saanud u 16.30.

Oehhh. Noh aga kuna mul hakkas juba aeg suruma ja kuhugi edasi supijahile minna ei saanud, siis küsisin eelroaks kanasalati (5.-EUR). Seepeale võeti külmletist välja eeltäidetud taldrik, kooriti sellelt kile ümbert ära ja öeldi, et võin meelepärast kastet ise peale niristada, osundades kastmepudelite valikule.

Mõtlesin aga proovida, et kuidas see kraam oma algupärases olekus välja näeb ning üllatusin positiivselt. Kas asi oli selles, et olin piisavalt kaua ennem kõndinud, või siis jätkuvalt suvesoojas ilmas, aga külmkarge hiinakapsa-põhine kraam sobis minu higise turja ja laubaga ideaalselt. Mõned ananassijubilad, viinamarjad ja kanakillukesed ise andsid muule hiljutilõigutud kraamile piisavalt maitset, et sõin taldriku tühjaks ja olin päris rahul.

Praeversioonis otsustasin samuti millegi kergema kasuks ja valisin „ahjus küpsetatud koha, tartarkaste“ (11.-EUR) kasuks. Selle ooteajaks kujunes veidi üle 15 minuti, mis on täiesti sobilik – ahjaa, ma vist ei öelnud, et olin kogu soorituse jooksul sisuliselt üksinda saalis, üks ennem just lõpetas, teised tulid siis kui mina lahkuma asutasin.

Tellimise hetkel küsiti minu ballastisoovi järele, pakkudes vaikimisi friikaid. Kuid kui küsisin, et mis variandid veel on, siis pakuti kohe ühe soojaga, et kas riis või lihtsalt rohkem salatit. Mõistagi valisin viimase variandi.

Salati osas läks nii nagu arvasin, sisuliselt oli tegu eelroa kordusega, lihtsalt ananassi-viinamarja-kana asemel oli samasugusele baaskuhjatisele lisatud veidi jääsalatit ja kaks kopsakat kalafileed. Aga ega sellises funktsionaalses korduses pole ju midagi valesti tegelikult.

Kala oli aga väga mõnusalt ja julgelt maitsestatud, võiks lausa öelda et piprasegu kooriku all küpsetatud. Ühe viiluka sõin ära nii nagu ta oli pakutud – oli meeldiv. Teisele pigistasin peale taldrikul oleva sidrunisegmendi mahla – veelgi meeldivam! Tartar-kastmeke oli küll veidi maitsetu võrreldes kalaga, kuid sobis salati praavitamiseks ikkagi kenasti.

Napi poole tunniga astusin uksest välja jätkuvasse suveilma, kuid kalendri tõttu tühjaksjooksnud Pärnusse ja olin rahul karge ja kerge einega.

Kokkuvõte leebelt üldpositiivne. Supipöial on küll solvunud, et ta kellapiirangu tõttu kasutuseta jäi, aga ega eelroaks olnud salat selles süüdi ega seetõttu kehvem pole. Praepöial tunnustab maitsestamisjulgust ja näitab horisondist kõrgemale. Soovitus pole küll rõkkav ja kaugelekajav, kuid möödaminnes sisseastumist võib soovitada ikkagi.

---

lugu ilmus siin