Red Rock Pub Pärnu

Pärnus avati taas uus kohake. Väga käidavas kohas - Rüütli uulitsas bussijaama vahetus läheduses - kuid tegijad selles püsida ei taha. Aga uus koht on uus koht, kaeme ta ikka üle.

Tänapäeval mõjub pisut kummaliselt, et pubil pole mingit e-kanalit loodud. Samanimelisi toidukohti on üle ilma üsna mitu, nii et ka nimevaliku poolest on eristumine keeruline.

Suveilmale kohaselt sai maha istutud terassil, kuid väga mõistlik see mõte polnud. Päevasel ajal on siin üsnagi tüütult lärmakas. Sai kuulda eksalteeritud usukuulutaja hingepäästmisleongut rämehäälsele spetsialistile, kärsitu kaubaauto pikka ja piinarikast signaalikärinat, pudeli-Vovka sendiküsimisest rääkimata .... või noh olgu, viimane on ju Pärnu koloriit :)

Sööjaid polnud palju, mistap teeninduskiiruse üle ei saa nuriseda. Veidike naeratavam võinuks ju see olla, aga noh olgu.

Esimeseks sai valitud seljanka (3.90). Seesinane supike on omamoodi indikaator-toit. Kui sellega viitsitakse vaeva näha, siis võib ka ülejäänud köögist hästi arvata. Paraku see isend aga liigseks optimismiks alust ei anna, pigem vastupidi. Leige ja rammus leem maitses igas mõttes igavalt, kuuludes kategooriasse "kodune seljanka", sisaldades ohtralt kartulit ja ülivähe supile kunagi nime andnud soola- või hapukurke. Lihakraami valik oli mõõdukas, kuid häiris selle rasvasus, supi peal ujus märkimisväärne rammukiht. Oliividest, neerudest ja muudest sidrunitest pole mõtet rääkidagi. Kuram, suvisel ajal võinuks vähemalt hakitud tilligi kaunistuseks pudistada, mitte mingi suvalise potitaime lehekest kasutada. Ehkki olin üsna näljane, jätsin supi poolikuks. Soovitan vähemalt kasutada supitaldriku eelsoojendamise nippi, eriti kuna toote seda lauale alustaldriku peal.

Supi kõrvale korvikeses toodud leivaviiluke toetas nukralt vastu samasse korvi tagurpidi pistetud ketšupipudelile. Üks viil! Mitte et rohkem vaja oleks, aga see tundus kohatu koonerdamisena.

Teiseks grillitu ribid maisitõlviku ja šampinjonidega (8.-EUR). Kuna otsustasin loobuda garniiriks pakutavatest kartulitest, siis ilmselt hea tahte märgina pandi taldrikule kulbiga odavaimat burgeri-gemüüset ehk ohjeldamatu majonieesikastmega tuunitud kapsa-porgandisalatit. Menüüs aukohal olevate burkside sisse sobib see ehk isegi päris, kenasti, kuid antud juhul mõjus kohatult ja odavalt.

Maisitõlvik oli lihtsalt maisitõlvik, magusakas ja asjalik, ilma mingite eripäradeta. Ribitükkide marinaad oli siiski maitsev ja liha küps ... ehkki jällegi leige, värskest grillimisest ei märkigi. Tuimad šampinjonipoolikud oleks ilmselt peale kastmesse torkamist söödavad olnud, kuid kuna kaste ise oli täiesti mehh, siis jäi seegi amps suuresti taldrikule.

Pöialdega on seekord lugu niru. Üks läheb suisa alla (selle va seljanka-pilamise eest) ja teine jääb ebakindlalt horisontaali (no ribid olid ikkagi maitsvad). Selle kogemuse järgi ma uuele kohale pikka iga ei ennusta.