Suvest suvesse kordub sama asi. Korraga on seda va suvikõrvitsat nii palju, et ei tea enam, mida temaga peale hakata.Üks lihtsamaid ja tänuväärsemaid võtteid selle viljakese kasutamiseks on teha temast kiirmarineerimise korras suupistekest. Sobib suurepäraselt nii sakusmendiks kui põhiroa kõrvale ilutsemiseks.
Kõigepealt mõtle oma peas valmis, mis maitset sa ootad. Kirkalt haput või pigem vürtsikat, magusapoolsat või õrna vähesoolast. Suvikõrvits on selles mõttes tänuväärne elukas, et tema võtab kõik nigu käsn endasse.
Alusta suvikõrvitsa hekseldamisest. Kui see tegelane on nooreke ja su oma aias või mujal kontrollitult puhtas keskkonnas kasvanud, siis ei pea isegi koort eemaldama. Vanakestel on koorik paks ja tuim, siis tuleb mõistagi nii koor maha treida kui ka seemnete osa eemaldada.
Muuseas, soovitan proovida tavapärase a-la-kurgisalat peenestamise asemel kasutada mõnikord ka koorimisnoaga pikkade laastude tõmbamist. Tulemus saab sellevõrra efektsem, ehkki pisut on mässamist rohkem. Sellise eelvalmistamise pluss on see, et laastutõmbamise saab lõpetada täpselt sellel piiril kui sisemine osa hakkab urbseks ja pehmeks muutuma.
Nüüd pane lõigud-laastud kuhugi kaussi, puista uljalt soola peale ja pane mõneks ajaks kõrvale. Sel moel tõmbad viljalihast liigse vedeliku välja. Ülesoolamist väga kartma ei pea, sest sool jookseb koos vedelikuga maha.
Nüüd on aeg asuda marinaadi kallale. Kuna ma ju ei tea, missugust tulemust sina tahad saavutada, siis räägin seda mida mina tegin.
Kausi põhja sorts õli. Soovitavalt kvaliteetset oliiviõli, kuid see pole kohustuslik. Sinna peale nõristan nii umbes supilusikajagu mett, viimati oli käepärast tume ja kirbevõitu alatooniga kanarbikumesi - jummela hästi sobis! Happelise poole eest hoolitseb poole kopsakama sidruni mahl. Vürtsisädemeks hakkisin pool kaunakest tšillit. Noh ja näpuotsaga soola ka. Kogu selle maitsemängu võib aga vabalt asendada nt mõne magus-hapuka tšillikastmega ja on tegu lihtsamgi.
Kuna mulle igasugune maitsemuru väga meeldib, siis lisasin peoga hakitud tilli-peterselli-koriandrit. Suvisel ajal oleks minu meelest patt neid tegelasi mitte kasutada. Aga taevane arm, kui teile mõni murusort ei sobi, siis jätke ta välja.
Nonii, kogu see tihke mass tuleb nüüd hoolega kokku segada ning lisada suvikõrvits ise. Enne mõistagi kallake ära viljast väljanõrgunud soolvesi ... ja kui pelgate ülesoolamist, siis võite kraami ka sõelal kraani all üle loputada.
Summige nüüd kogu kraam segi. Kui kasutasite laastu-tehnikat, siis tuleb veidi ettevaatlikum olla, et õrnu liistakuid mitte ära murda. Peamine et kõik pinnad saaks kleepja marinaadiga kaetud.
Marinaadis suvikõrvits tuleks mõneks tunniks panna maitsetsuma ja ... valmis ta ongi! Mis on selle kraami peamine pluss - erinevalt kurgisalatist püsib suvikõrvits krõmpsuna ka järgmisel päeval.
Vaja läks:
- üks keskmine suvikõrvits (no nii u 500g)
- supilusikatäis õli
- supilusikatäis mett
- poole suurema sidruni mahl
- pool kauna tšillit
- soola nii eeltöötluseks kui näpuotsaga ka marinaadiks
Maksumus: no ei maksa see nüüd küll midagi. 2-3 eurot ehk? Ajakulu: ettevalmistus 10-15 minutit, marineerumiseks paar tundi. Tulemus: kausitäis suupistet, millest jagub nt nelja šašlõkiportsu kõrvale.
----------
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment