Pärnu kesklinna üks stiilsemaid juugendelementidega hooneid sisaldab endas nii hotelli kui restorani. Ausalt öeldes lähenen sellele puhvetile üsna suure skepsisega - tavaliselt pole hotellialused söögikohad just kuigi muljetavaldavad, kui mõningane glamuur välja arvata. Kas on ehk asi minu madalates ootustes, aga igatahes väljun ma hiljem samast kohast väga rahulolevana.
Nooblis saalis oli enamik laudu reserveeritud, ilmselgelt valmistati ette mingit suuremat olengut, kuid vaatamata sellele sain üsna kiire ja rõhutatult lugupidava teenenduse osaliseks. Sellisel toimimisel on alati oht libiseda ülemäärasesse manerismi, kuid õnneks jääb see meeskond vägagi hea maitse piirile.
Teen esmase valiku menüüst ära ja küsin - kaua umbes läheb? Noorhärra kaob kööki küsima ja tuleb tagasi vastusega, et supiga läheb vähemalt 20 minutit ja praega umbes sama palju. Gurmaanialge minus rõõmustab kiirustava minu kiuste - see kõlab ju väga hästi, kui toitu hakatakse tõepoolest alles tellimuse hetkel valmistama, mitte ei tõsteta pool päeva soenenud lobi kulbiga taldrikusse.
Ooteajal tellin tassi kohvi, millega jään vägagi rahule. Samas toodud leib ja määrdekreem pole just eriline maitseelamus, kuid see pole ka peamine.
Esimeseks valitud "Supp Pärnu lahe kalast" (6.-EUR) rõõmustab kohe mitmel moel. Klaar ja värske, samas suurepäraselt maitsekas ja tihe. Pipratase on ehk veidi ülemäärane, kippudes kala õrna mekki varjutama, kuid vürtsisõbrana eelistan ma seda iga kell lamedale tühjusele. Huultele tekkiv kergelt liimjas nakkuvus kõneleb head keelt puljongi kvaliteedist.
Teiseks võetud "Kohafilee aurutatud spargli ja oregano kastmega" (15.-EUR) jätab üldjoontes samuti väga hea mulje. Noh koha on koha, kuid mõjub see-eest tõesti värske ja ehedana. Spargli serveerimisel võiks siiski loobuda puitunud varreosade taldrikule panemisest, piirduda võiks ainult õisikutega ... noh või siis olla sakiline universaalnuga, mitte see efektse kujuga kuid totaalselt nüri instrument mis minu ette toodi. Kuid kõik see ei häirinud mind absoluutselt, sest see kaste ... ohhhhhh kui hea see kaste oli! Sisuliselt bešamellkaste, kuid ürdine ja kreemjas ja üleüldse lihtsalt hurmav! Üldiselt kipun ma kartulid taldrikule jätma, kuid seekord läks iga viimane kui terake käiku, püüdmaks viimaseidki kastmepiisku.
Kokkuvõtteks - supipöial õhetab õnnelikult ja podiseb rahulolevalt oma maitsekogemusest. Praepöial on ehk veidi segaduses, kuid valmis kastmetegijat kallistama. Üldiselt - kiidan selle puhveti igati külastamisvääriliseks!
No comments:
Post a Comment