Port Arturi asukohta ei pea Pärnus vist kellelegi seletama, eks ole? Nii sattusid minugi kõverad jalad sinna majja, sest ta lihtsalt jääb ette. Noh ja kuna möödaminnes jäi ka üks toidukoht ette, sai seegi läbi kõnnitud. Kesise eelarvamuse kiuste, mida sisendas uhke nimetuse Portaal liignimi "söögisaal".
Etteruttavalt - eelarvamus osutus tõeks. Koplilaadset ruumi on üritatud õdusamaks liigendada, kuid sööklalikku tunnetust see ei vähenda, abiks pole ka rohelisest plastikust toolid (kuigi mujal nägin hiljem ka puitmööblit).
Supibufee valik on ju täitsa kena - vist oli 4-5 nimetust pakkumisel. Valitud aedoa-hakkliha supp (vist oli 2.50?) oligi täpselt see, mis nimes kirjas. Lihtsaid toite saab ka maitsvalt teha, seda siin polnud väga pingutatudki talupoja tasemest kõrgemaks väärindada. Hakkliha, kahte sorti ube, näpuga kartulit ja veel vähem sibulat. Ainuke huvitav nüanss oli mingi üsna mudruks hakitud roheline lisand ... kas see võis olla lehtkapsas ... kuid see oli nii ära keenud, et ei allunud tuvastamisele. Leige ja keskpärane kraam.
Pärnuga minu peas seonduv juustušnitsel (4.50?) oli veel mehhim kui supp ning see toodi ilma sõnagi lausumata lauale pea kohe, kui olin jõudnud supiga lauda istuda. Juust ise oli küll väääääga efektselt veniv, kuid samavõrra maitsetu. Jeerum, selliseks toiduks võiks ehk midagi muud valida kui ilmetu kollane ollus, mida me nõukogude pärandina juustuks nimetame? Külmutatud köögiviljakomplekti ülessoojendamine paneb köögist üsna halvasti arvama. Kapsa-porgandi salat ... ahhhh mis ma ikka norin, toit on tuunitud eesmärgile vastavaks. Söökla. Kõige meeldivam osa oli ehk kergelt küüslaugune külm kaste.
Kokkuvõte? Mis siin ikka kokku võtta. Pöidlad seekord puhkavad, neid pole mõtet isegi tülitama hakata. Kui on Pärnus vaja kiirelt ja odavalt süüa, siis see puhvet täidab eesmärgi ära. Maitsejahtija silmade läbi vaadatuna on siin aga tühi koht.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment