Vintage Factory (Tallinnas)

Pubidesse söömaminemine pole üldiselt kõige targem mõte. No pole need just gurmeepesad ning üsna suvalise pläusti eest küsitakse korralikku hinda. Kuid õnneks on ka meeldivaid erandeid.

Kapates Narva maanteed pidi ühest meediamajast teise oli mul veidi aega ning otsustasin sisse vaadata vanasse Lost Continenti. Näedsa - uksel ilutseb aga sootuks teine silt "Vintage Factory", kuid sisemus pole just kuigi palju muutunud, ehk on lisandunud veel kolm kilo kitši ja igasugu tilu-lilu, mis annab toitu oodates silmadel üllatunult muiates end imetleda.

Ahtakesest supivalikust valisin mõistagi seljanka (3.90). Kes suudaks kokku lugeda neid kõikvõimalikke mooduseid, kuidas seda võluvat rooga lörtsitakse!? Aga see rammus leemeke, mis kenasti kaane all kuumana serveeritult minu ette jõudis, oli oi kui hea! Sidrun ja oliivid ... ooo, vähemalt see on siinsele kokale meelde jäänud, et need kaks asja peavad taldrikus olema! Noh, see et priske sidrunilõigu seljale oli jäänud ka paberist kleepsuke, pani küll veidi imestama, aga las ta olla. Paks õlijas kiht supi pinnal ja vürtsikas aroom said hiljem kinnituse - siin olidki mängu hispaania vorstikesed. Ahjuliha, singi ja viineri tükikesi oli lisatud sama uljalt ning lihaka supi selgroog oli seega kenasti paigas. Nooooojah, neerukesi paluks võimaluse korral ka siiski lisada, eks ole! Aga igatahes see julgelt happeline leem koos ohtra ja õnneks mitte lödiks keedetud kurgikesega ... ohh see maitses hea!

Teiseks tellitud viini šnitsel (8.50) polnud seevastu mingi eriline šedööver. Jah, lihalatakas oli suur ja krõbe, kuid veidi liiga pontsakas (kui juba nimetad šnitsli viinipäraseks, siis palun mudi ta ka kombekohaselt paberõhukeseks). Muruks juurdekuhjatud hakitud käharsalat oli kuiv ja maitsetu, rõõmu tegi aga lopsakas mangoviilakas. Kartulipüree asemel lisandiks kasutatud friikartulid (õnneks hoiatati asendusest ette) jätsid mind mõistagi külmaks ... aga paraku lisasid lihaga kokku puutudes liigset soolakihti.

Kogu sooritus võttis aega uksest ukseni 40 minutit, mis pole üldse paha, võttes arvesse et sisse astudes oli köögis tellimuste järjekord ees ning rahvast jagus laudade taha piisavalt.

Kokkuvõttes võib seda puhvetit soovitada küll. Kui mitte muu siis seljanka pärast võiks sinna teinekordki tagasi minna. Seega - supipöial on püsti mis püsti ja hõõrub rahuolevalt käsi. Praepöial jääb üsna ebalevalt horisontaalasendisse, kuid naeratab korraks, meenutades pubiroogades tavatut mangoviilakat.