Viljandi puhvetite valik pole just ülemäära lai, kuid korraga meenus et ühes kohakeses olen ma küll korduvalt käinud eri asjatoimetuste tõttu, kuid näe söönud ma seal polegi. Kesklinna hoovitagusesse peituv pesake võib asjassepühendamatul kahe silma vahele jääda, kuid kasvõi interjööri mõttes tasub Harmoonia üle vaadata. Isiklikult minus on kunstlillede ja muude taimelaadsete kasutamine alati tekitanud võdinaid, kuid selle siseruumidesse peituva asutuse puhul on see ehk isegi õigustatud.
Suvehakusel kolmapäeval on tööpäeva lõputundidel saal sisuliselt tühi, päikeseline verandagi meelitab alles esimesi kundesid kohale. Väljaõpetamist läbivad verinoores piigakesed on ujedad ja püüdlikud, kuid enamik asjakohaseid rituaal-pöördumisi tehakse siiski ära. Ilma erilise entusiasmita, aga no mis seal ikka, eks ole :)
Supivalikus ... mnjah ... on üks supp. Aga vähemalt pole see kreemsupp ja see on juba märkimisväärne! Seega "Kuldne kalasupp (L,G). Kohafilee, köögiviljad, fenkol, safran" (5,5 EUR) saabki siis tellitud.
Ootamise aegu saabub väike leiva-liuake, millel kaks sooja ja nätskevõitu seemnesepiku viilakat ning kausike rohelise maitsevõiga. Olgu etteruttavalt öeldud, et see aromaatne ja soolakas amps oli kogu söögikorra kõige maitseküllasem moment. Nii hea moment kohe, et ära sai ta konsumeeritud viimse killuni nagu oleks siin-sööjat ennem kolm päeva näljas hoitud :)
Supike - no täitsa kena, kuid keskpärane sooritus. Leem oli tõepoolest kuldne ja õhkõrna ürdise hõnguga ... kas see võis olla kuivatatud petersell või sellerijuurikas, mis selle tuttava vine andis? Köögiviljad olid ehk kröömike liiga pehmeks saanud, kuid jäid täiesti viisaka piiri peale. Kolm kalatükikest jäid supi endaga aga üsna paralleelseks nagu mäger ja muruniiduk. Kalasupp, millel pole kala lõhna ja maitset, paneb kergelt õlgu kehitama. Kalapuljongi keetmine pole ju mingi raketiteadus? Keeda see kenasti kokku ja kasvõi sügavkülmuta kuubikutena, et laualetoodav kraam väärindada ... või on see halb mõte?
Teiseks roaks sai valitud samast lainest lähtudes "Võis praetud kohafilee. Kõrvetatud kartul, vadaku-koorekaste, fenkol, tomatijahu, friteeritud kapparid" (12,5 EUR). Igaks juhuks õiendan, et see toidukirjeldus on võetud resto kodukalt, võimalik et kohapealne plastmenüü kandis mingit muud kirjet. Igatahes kõrvetatud kartulit ei õnnestunud kohata ei oma taldrikul ei mujal ruuminurkades, kapparitest ei kapanud ka ükski mööda. Aga olgu, räägime sellest millest rääkida saab.
Üsna eriskummaline serveering nägi ette seda, et pooltühjale taldrikule nõristas piiga kastmenapakesest mingit kahkjat kastmekest. No kena küll, aga oleks võinud siis ju sellise rituaali puhul tutvustada, et mis ja milleks, kas ei? Piiga lahkudes võtsin kastmekannukese kätte ja nuusutasin ... eee ... ei ma ausalt ei tea, mis asi see olema pidi? Maitset ... no ausõna ma püüdsin seda vesivedelat kastet nii leivatükikesega kui muude meetoditega endale tutvustada, aga tolku ei mingit. No ei olnud ühtegi maitsenurka, mida kirjeldada!
Kalake ise oli aga üsna nunnu. Krõbedaks praetud nahk vaatas kenasti minu poole ja ahvatles sööma küll. Puhaste maitsete koolkonna vaimus valminud vee-asukas oli sisuliselt maitsestamata ... ja niimoodi ta maitseski. Pastinaagipüree tundus selle kõrval meeldivalt maitsetihe. Üle panni lastud poolik lehtkapsas - peene nimega pak choi - oli vähemalt huvitav lisandus nii värvi kui tekstuuri mõttes. Kergelt kortsus hernes ja muud rohelised lehekesed pakkusid pisukese esteetilise elamuse ... noh ja ongi kõik.
Kokkuvõtvalt siis ... ehhh. Olin oma varasemate muljete pealt üles ehitanud endale gurmeelise ootuse. Seda ei tulnud. Siit moraal - kohale tuleb minna null-ootustega. Supipöial võbeleb kuskil poolel teel alumisest asendist horisontaali poole, kuid horisont jääb püüdmata ... noh selleks see ju horisont ju ongi, kui nüüd ebaõnnestunult kalambuuritseda. Praepöial vinnab end veidi kõrgemale, kuid rõht-asendist kõrgemale ei kerki seegi. Otse nagu ette heita pole midagi - kui jätta kõrvale soov saada seletusi toidu juurde - aga kiita pole kah millegi erilise eest. Ega sellise elamuse pealt vist väga soovitama ei kipu või mis te arvate, mh-ah?
No comments:
Post a Comment