Monday, June 11, 2018

Laisk hatšapuri

Gruusiapärast juustupirukat olete ampsanud? Seda va hatšapuri nimelist? Kui ei ole, siis vudige lähimasse gruusia lipuga lehvitavasse puhvetisse ja proovige ära - ilmtingimata ja esimesel võimalusel!

Kui aga juba olete, siis kas olete mõelnud, mida see nimi tähendab? "Puri" (hääldada veidi u tähte rõhutades ja venitades) on kartveelide keeles leib ja "hatš" ... vaat ei ole "juust"! On hoopis "kohupiim".

Sellest mõttest ajendatuna tegutsema asusingi. Aluseks peab mõistagi olema korralik suluguni juust, ilma selleta pole mõtet mässatagi. Mina toon seda Tallinna keskturult, teie ehk teate kuskil mujal seda saada olevat. Aga kuna piiraka nimes on see kohupiim, siis seda võtsin kah mängu.

U 300 grammi kohupiima kohta võtsin teist sama palju sulugunit, riivisin ära ja mätsisin kokku. Lisasin tiba soola kah, sest ehkki suluguni ise on kergelt soolakas, oletasin et mageda kohupiima tõttu võiks veidi mekki juurde tuunida. Õigesti oletasin :)

Ja kuskohast nüüd see pealkirjas öeldud laiskus mängu tuleb? Aga selles et taignaga ei hakanud ma ennast vaevama. Võtsin täistera tortillad ja täitsin nad juustu-kohupiima seguga. Noh voltisin tortillad ümber täidise millekski ümbrikusarnaseks või nii.

U pool tundi hiljem tuli praeahjust välja siis selline pilt. Osad ümbrikud olid avanenud nagu Sakartvelo mäeorud ja sisu veidi välja nõrgunud niikui üks lumekeel mägede vahel.

Maitse ... noh eks ta nüüd tiba teine ole kui mägede poegade karvaste käte poolt valmis muditud imeteod, aga mõnus-mõnus-mõnus ikkagi.

Veidike laiskust ja juustuselt nõrguvaid maitseid teiegi suvistesse päevadesse!

No comments:

Post a Comment