Täna lõuna paiku, Tartu raekoja platsile jõulude ajaks püsti pandud armsate klaasmajakeste sekka püstitatud kohviputkast läbi astudes, sattusin nii uskumatult maitsva asja otsa, et seda lihtsalt ei saa jätta jagamata!Läksin küll kohvi kaasa ostma, kuid müügimees oli hetkeks välja läinud. Kohvileti kõrvale oli ilmunud ka glögilett, pöördusin siis sinnapoole. Kuum aromaatne topsike käes, hakkasin juba väljuma, kuid jäid silma eri tegu purrrrgikesed, mis minusuguse maitsejahtija poole nurrrrrusid nii et kõrv läks kikki ja keel õhevile.
No kesse narr nii teeb, et silte ei kirjuta, ma küsin? Aga et klaaspurgis oli ilmselgelt kala ning kalakese peale olen ma maias nagu kõuts, siis sai küsitud, et kes ja mis. Angersäga - ojaaaaa, selle ma võtan. Aga misasi neis pruunides totsikutes on? "Meie legendaarne pasteet" kõlas vastuseks.
Ehhhheee, et legendaarne, nuu-nuu! Vaatame seda asja.
Ja sa roosatriibuline sulisjumal, kes kõigi maitsemeelte üle valvet peab - see pasteet on ilmselt parim, mida ma elus maitsnud olen! Õhkkerge, sametine, mahlane, hapukas-magusakas, kreemine, veidi vürtsikalt järelõhetav. Kurrrnäu, olen valmis selle purgi tibatillukese lusikaotsakese haaval üksi ära sööma otse keele peale määrides - no kesse on öelnud, et pasteeti saia peale tuleb määrida?
Ausõna mul pole õrna aimugi, kas seda kõigi pasteetide kuningannat kusagil ja kunagi mujal saab, aga kui teil on õnne, siis proovige ise järele!
No comments:
Post a Comment