Polpo (Tartus)

Pole Tartu linnas ilmselt legendaarsemat maja kui see, mille kohta vanema generatsiooni meeshinged ütlevad "vana Humal". Ütlevad ja õhkavad. Noh olgu, ülikooli peahoone on kah oluline, aga Humal - see oli ülikooliülene ja üleüldse imetabane asutis. Tänapäeval antaks sellele ilmselt "aasta integratsiooniteo" auhind või miskit säänset. Sest vaata toona oli see linna õlleasutis number üks. Tsentraalõllekas! Kõik käisid siin. Studendid ja professorid, töölised ja direktorid, sekka ilmselt kolhoosnikud ja teenistujadki. Käisid siin, sest mujale väga polnudki minna.

Aga mitte vanast Humalast pole täna juttu, vaid samasse auku rajatud modernsest restoraanist Polpo. Miks Polpo, pole ma siiani aru saanud. Miskipärast meenuvad KAPO ja MUPO. Et siis poliitiline politsei? :) Aga tühja sest.

Esmaspäeva tööpäevalõpusel ajal olen ma ainumas kunde, sestap kõik kulgeb kui lepse reega. Harukordselt sooja hilissuvise ilmaga sean end sisse verandal ja lasen päikesel turja soojendada ja sisemisel kassil nurru lüüa.

Tellimise aegu tuli küll nuriseda, et mitte ühtegi supilist nähtust nende menüüs polegi! Aga siis avastasin, et eelroogade valikus leidus "Pardiraviool & puljong" (7.-EUR). Ehkki tubli noorhärra teisel pool letti teatas, et supiks ei kvalifitseeru see eelroog mitte, eelkõige portsu suuruse tõttu, ülendasin mina toidu siiski supi staatusesse ja tellisin.

Ja oi kui õigesti tegin! Noh olgu, kogus on tõesti siin (20 minutise ooteaja järel lauda jõudnud) kausis ju väheldane. Aga välimus on see-eest lahe ja koka head kätt ning silma kiitev. Kas kujutate ette, et ainuüksi porrust oli siin nelja moodi elemente, lisamaks nii visuaalset struktuuri kui maitsemahtu! Kui eri moodi lõikud-ribastada oskaks ehk isegi, siis roheliste porrusüdamike röstimise peale poleks ise tulnud - aga tulemus oli nii kaunis vaadata kui muhe ampsata.

Tume ja rammus puljonks maitses huvitavalt happeliselt, justkui oleks siin keedetud alguses veiniäädikas marineerunud ja siis ahjus röstitud üdikonte?

Ja need kaks ravioolikest ... oi ... need maitsesid otse sulnilt! Imestasin küll, et miks küll täidises pardiliha sellisesse pasteedilaadsesse olekusse on viidud - hiljem veebimenüüst vaadates selgus, et tegu oligi foie gras'ga!

Teiseks roaks tõmbas silma "Praetud kohafilee" (19.-EUR). Tellimusest loetuna 35 minutit hiljem ujus kohale seegi. Moekas üheservalises kuhjatises õilmitsesid tipus suhkruhernekaunakestega võrsed - see krõmps tervitus oleks kohaselt meelde tuletanud suve ka siis, kui oleksin einestanud mitte päikeselisel terrasssil, vaid hämaras keldris.

Ülalt teise korrusena leidusid õhkõrnas taignakihis frititud ja eelnevalt röstitud beebi-suvikõrvitsa-poolikud. Kahjuks küll täiesti magedad, kuid taldrikupõhjas laiutav magus-hapukas kreemine kastmeke laskis asja praavitada.

Kolmas korrus - kala ise - oli küll ka sisuliselt maitsestamata, kuid antud juhul ei tulnud see kahjuks. Võiselt kreemise nüansiga kalaliha oli naha poolelt saanud peale kiire krõbeduse ja maitses hea.

Vundamendiks olnud kartuli- ja suvikõrvitsatükid olid taas kenasti suvelõpused. Üllatama panid tibatillukesed kuiv-krõmpsjad hernekesed ... kas neid oli külmkuivatatud?

Kokkuvõte tuleb igatahes positiivne. Ehkki hotellialune ja kallipoolne pesa, on selle köök väärt keelega limpsamist! Supipöial tahaks küll näljaselt uriseda, aga maitse-elamus summutab igasuguse jorina ning lööb selja kõhklusteta sirgu. Praepöial pole küll ehk sama kikkis, kuid nii umbes kella kümne-üheteist peal küll. Seega - mingi väärikama sündmuse tähistamiseks võib seda puhvetit soovitada küll!