Gruusia kohvik Kahketi (Narva)

Seni vaid Narva-Jõesuus tegutsenud gruusia puhvet otsustas jõudu proovida ka Narvas. Kuna mulle jõuti seda juba ka soovitada ning oli ka jälle asja sinna piirilinna, siis mõistagi läksin ka proovima. Linnasüdamest jääb see koht küll väikese jalutuskäigu kaugusele kuid kuulge ... liikumine on ju ainult kasuks, kas pole :)

Teisipäeva õhtule vaatamata oli umbes 10 lauaga puhvet poolenisti täis – mis on väga hea näitaja – ja umbes tunniajase kohalviibimise ajal jõudsid mitmed lauad ka uuesti täituda – veel parem näitaja!

Rõõmustavalt ei olnud kogu menüü ainult kohalikule turule ja nõudlusele vastavaks nuditud, piisavalt palju leidus ka ehedaid gruusiapäraseid roogi. Nii näiteks leidus siin väga omanäoline supike nimega „Tšihirtma“ (paks lihasupp ürtidega, 6.90). Tõenäoliselt on selle oma olemuselt üüratult lihtsa supi lugu suhtelise vaesuse taustas kinni. Et no näiteks talvel mägedes lumevangis olevas majapidamises polnud lihtsalt mitte midagi muud võtta kui kana ja muna – nii et väikese sõnamänguna võikski seda nimetada „kana-munasupiks“.

Kuna rahvast oli suhteliselt palju ja piiga sibas saali teenindada üksinda, siis läks supikese saabumisega u 15 minutit aega. Aga pole hullu, sai üle vaadata ruumi mõningased gruusiapärased dekoratsioonid (sh suur seinamaal, mille foonil saaks soovi korral teha ilupilte Kaukaasia-pärases karusnahkses burkas ja papaahas, mis samas välja pandud).

Ainuke nurisõna, mis saabunud aromaatse kausikese kohta saab öelda – ta oli kõrvetavkuum, mis on ilmselt liiga pika (mikros?) järelkuumutamise tõttu. Aga siin kausis oli tõepoolest väga hea ja korralik rammus puljong, mille lõhn ja maitse reetis eksimatult, et tegu on eheda kanapõhise rammuleemega! Kergelt happeliseks on see leem tuunitud selleks, et supi paksendamiseks kasutatud muna ei värvuks halliks ega muutuks loperdavateks tükkideks, vaid jääks kenasti valgeks ja niitjaks. Ohtralt kanaliha ennast ja näpuotsaga ürdikesi ning lusikajagu klaasistunud sibulat – nii lihtne ja talupoeglik see supp ongi, samas nii paganama maitsev!

Teiseks käiguks sai võetud mind kunagi kauges lapsepõlves nii lootusetult segadusse ajanud nimega roog – kana tabaka (11.50). Toona jäi minu jaoks absoluutselt arusaamatuks, et miks peaks keegi tegema tubakaga kana? Hiljem alles sain teada, et tabaka on tegelikult selle madala lameda panni rolli täitva savikausi nimi, milles kanakene küpseb. Hirmsa koormuse all ja lamedake.

Need sõnad „kanake“ ja „lamedake“ pole valitud juhuslikult, vaid klassikaliselt peabki olema tegemist pisukese noorkanakesega, kelle pinnalaotus panni sisse kenasti ära mahub. Küsimus pole tegelikult mitte isegi niivõrd pind- kuivõrd ruumalas. Täiskasvanud kanajuraka võib ju ka lapiti pannile jõuga suruda, aga ta ei jõua korralikult läbi küpseda, ilma et ta praadimisrežiimil kõrbema ei läheks. Selline tibuke aga saab kenasti küpseks, ka kondid on kenasti lahti ja koorikuke mõnusalt krõbe – see kooruke aga ju ongi kogu kanavärginduse juures parim, kas pole!

Kuigi ettekandjapiiga küsis, et mida ma kana kõrval garniiriks soovin, siis jätsin selle võimaluse kasutamata, sest ... no milleks tõesti J

Umbes 30 minutiga saabunud kanakest ennast oli täpselt niipalju küll, et veel viimaste tükikeste juures sai mõmisetud ja kiitvalt pead vangutatud. Ei, siin ei olnud mingit erilist ja erakordset maitsestamisega lisatud, lihtsalt väga hea praetud liha maitse, mis on paljude aastatuhandetega meie ajus kinnistunud kui külluse ja pidusöögi võrdkuju.

Kausikesega lisatud adžikalaadne ollus oli minu maitse jaoks küll liiga palju tomatile ja koriandrile/punele keskenduv ning tšillit eirav, kuid polnud mõneks kastmiseks viga temalgi. Lusikatäis peediga marineeritud kapsast, mis oli õliga praavitatud ja kreekapähkli tükkidega üle puistatud, maitses aga üleüldse niiiiiiii hästi, et küsisin, kas seda ei saaks eraldi kaasa osta. Paraku ei saanud.

Kokkuõte seekord väga kiitev. Kunagi on mulle omistatud tiitel „kõhuga kaukaasia poole“ ning sedavõrra rahulolevam ma ka olen. Mõlemad, nii supi- kui praepöidlad on ülimalt rõõmsalt püstiasendis. Jah, need olid väga lihtsad toidud – aga no lihtsalt sedavõrra maitsvad, et siit tuleb kindel soovitus minna seda puhvetit külastama!

---

lugu ilmus siin