Meat&Wine Steak House (Tallinn)

Vanalinnas, Väike-Karja tänava alguses paiknev puhvet ütleb enesetutvustuseks lühidalt ja enesekindlalt: „esmaklassiline liharestoran“. Selline teade tõmbab tähelepanu – et kas tõesti? Etteruttavalt vastan sellele küsimusele – tõesti-tõesti! Kuid kõigest järgemööda.

Kevadehakusel teisipäevaõhtul pole vanalinna veel turistid üle ujutanud, kuid siinne maja on poolenisti täis – see on juba hea märk, arvestade enamike möödakõnnitud akende taga valitsevat hõredust. Istutan end letile lähemale, et saada kiiremat toimimist ning see skeem ka töötab – kõik toimub kiirelt ja ladusalt.

Kolmekohalises supimenüüs torkab silma võõrakõlaline „Con Pollo“ (9.50). Küsimuse peale vastatakse – see on kanasupp. Ja tõepoolest, hiljem guugeldades selgub, et seda need kaks sõna otseselt hispaania keeles tähendavadki – kanaga. Noh nt „arroz con pollo“ – riis kanaga. Jälle sõnakese targem :)

U kümne minutiga saabub ... eee ... kõige kahvatum supp, mida ma vist kunagi näinud. Kui poleks leeme pinnale puistatud hekitud peterselli, siis oleks krähmulises kausis üldse keeruline aru saada, et kus on supikese serv. Aroom ja maitse – nohjah, tõepoolest täpselt niipalju kana kuipalju tänapäevasel broilerikesel seda pakkuda on. Meenutan heldimusega neid kordi, kui nö päriskanast, sellest klassikalisest vintskest pikakoivalisest tegelasest olen leemekest keetnud, aga proovin keskenduda taldrikusolevale versioonile.

See supp on kui kehastunud lihtsus ise. Kahvatu lahjavõitu leemeke, kahvatud kanalihajubilad, kahvatud nuudlijupid ja sama kahvatud kartulitükid. Tõesõna, petersell päästab päeva, andes oma värsket eeterlikku aroomi ja maitset. Ei, ärge saage valesti aru, see supp maitseb sisuliselt hästi, aga ta lihtsalt on ... kahvatu igas mõttes, vabandage korduste eest!

Praena valin selle, mis mind sisse astuma meelitas – eripakkumisel olev „New York Steak“, mis muidu menüü kohaselt oleks 27.50, kuid hetkel maksis 22.-EUR.

Küpsusastme küsimisele vastan nagu ikka: „nii toorelt kui julgete pakkuda“, mis paneb ettekandja hetkeks takerduma, kuid seejärel siiski naeratusega köögi poole lahkuma. Laudlina ülesandeid täitval skeemil on kenasti lahti seletatud eri küpsusastmete definitsioon – järgmine kord soovitan sellele osundada ja paluda teha valik selle järgi, nii on ehk lihtsam?

Igatahes kiidan kasvõi selle eest, et lauaetoodud söögiriistade komplektis oli korralik sakiline lihanuga. Ja selle eest, et igasuguste lihakõrvaste lisandite pakkumise hetkel saadi poolelt sõnalt aru, et „tänan ei“.

Roa saabumisega läheb 25 minutit, mis on igati kena ajastus nii esimese roa suhtes kui ka üldisel mõõtkaval. Ja see saabumine on ilus! Kaunite ja ehedate röstijälgedega lihatükk, vähene dekoor ja eraldi topsikeses serveeritud kaste (see on alati palju-palju parem kui kohe liha peale/alla lisamine, sest ma tahaks asjadest arusaamiseks tunda alguses neid maitseid eraldi ning alles hiljem võibolla omavahel kombineerituna). Tõsi küll, ühtlasi selgub ka eripakkumise erisisu – see lihatükk on lihtsalt vähemalt veerandivõrra väiksem kui menüüpildil olev täiemõõtmeline nähtus :D

Aga edasi – see on puhas lihailu! Lõhn – grillitud loomaliha oma parimas, kergelt suitsuses eheduses. Maitse – täpselt ja perfektselt sellel tasemel, et ei ole nullmaitsestuse igavust, aga sool-pipar ei mata ka liha enda maitset. Küpsetustase – kuskil blue ja rare vahepeal – absoluutselt parim! Ja mis peamine – selle liha algne kvaliteet on super nii struktuuri kui laagerdumistaseme mõttes!!!

Kastmeke näitas aga üleüldse oivalist taset. Nagu mul üks kamraad sõnastas: katsu sa sellist sousti keeta, mis mitte lihtsalt suvaline soust pole! See siin pole suvaline! Rohelise ja rosepipra koosmõjus, aromaatne, soolakas-vürtsikas ja leebelt kõiki maitsemeeli paitav. Pool lihatükist pistsin mõnuga niisama nahka, teise poolega kastsin kildhaaval kastmesse ja mõmisesin omaette pead noogutades.

Kokkuvõte üldpositiivne. Supipöial väreleb küll kahvatult nagu supiaur kuskil horisondi tasapinnal, kuid praepöial oskab püstiseistes vaid korrata puhveti enesekindlat enesetutvustust: „"Meat&Wine" on esmaklassiline liharestoran“
---
lugu ilmus siin