Silver Mint (Narva)

Alustan seekord sellest, et tegin ilmselt kõik valesti. Lasksin endale anda soovitusi ning valisin valed toidud ja üleüldse. Järgmine kord lasen end juhtida juhusel ja ei loo endale eelmuljeid. Paluks minu ülevaateloos mitte kedagi süüdistada, ise olen loll :)

Narvas Puškini uulitsa hämarduvas halluses on palju tühituhme aknaid, vabade äripindade leidmisega siin ilmselt väga ennast vaevama ei pea. Kuid üks aknake hiilgab eredamalt kui teised - siin peetakse hindu sugetmetega puhvetit Silver Mint.

Pärastlõunasel kuhtuval tunnil sisseastujat tervitab kohe ukselt soe vürtsikas aroomipilv, mis mõjub kui kaugemaa külalise tuppakutsuvat käepigistus. Erkudes värvides toakese ülemäärane valgusfoon võtab ivikese silmi kissitama ... kuid muheluse toob näole kerge sirmi taga diivanil magusasti leiba luusse laskva hindu nägemine. Krõpsti on aga tõmmu mees püsti ja kehastunud viisakusena juhib ta su laua poole, olles samal ajal juba ka leti taha jõudnud, et teemakohast muusikakilinat kõvemaks keerata.

Zupsti on menüü lauas (saite ju ikka aru, et olen ainus kunde saalis). Peopesad koos kerge kummardamine käib iga liigutusega kaasa ja üldse jääb mulje, et mees libiseb mööda ruumi poolenisti külg ees, üliviisakas kehahoiak sisse kodeeritud nagu takistaks üle kõhu tõmmatud kleeplint kodanikul selga sirgeks lükata.

Tõlkepärleid ja väikseid armsaid näpukaid sisaldav menüü kaasneb heas inglise ja vigases vene keeles esitatud saatesõnadega.

Noh ja nüüd tuleb minu viga number üks. Tellin soljanka. India restoranis. Ma tean see on umbes sama nagu tellida idamaises köögis Caesari salatit - mida nad muuseas ka pakuvad. Üldse tundub et nad püüavad pigem kohanduda kohalike maitsetega, mitte jääda kindlaks sellele, mille tõttu minusugused sedasorti puhveteid meelsasti külastavad.

Nii et siis soljanka (3.50). Esiteks - nagu olen seda juba seitsekendseitse korda öelnud - see on minu jaoks indikaatorlambike, mis kõneleb köögist sama valjult ja palju nagu lärmakas turumutt oma kauba kiituseks ja konkurendi laituseks. Teiseks - kui juba vene kulinaariast pungil linnas seljankat pakkuda, siis peaks see olema midagi erakordset, kas ei?

Vaat ei ole. Leige leemeke maitseb nii nagu oleks sinna kummuli keeratud suvaline purgisupp. Jutsnimelt suvaline, sest ka purkidest leiab hääd kraami. Kohati ja ajuti, aga ikkagi. Ja hapukoor õilmitseb sel ilmeksimatult äratuntaval äsja-kilepakist-pigistatud moel keset suppi nagu langevarjur männiladvas.

Nojeesusmaria ja sabatasarvilised. Aasia köögis nii mõtetult pioneegrilaagri suppi pakkuda? Sidrunheinake, loorberileheke, vürtsiterake ju ikka selles majas leidub? Kui jaa, siis kuskohas?

Supi kõige maitsvam osa oli mittesupp ehk küüslaugune värske ja kuum naanineivake.

Noh olgu. Teiseks sai - soovituse põhiselt - võetud mereanni-riisiroog "Kreveti riisi Biryani" (11.90) Ja nii nagu soovitatud, vastasin küsimusele "kas vürtsikam või mitte" kinnitavalt, et ikka vürtsikam.

Üsna kohe peale supitaldriku minemakolimist saabus ka riisiroog. Ennem seda köögist kostnud särin lubas vähemalt värskelt valminud elamust, kui ei midagi enamat. Nojah, kuum ta ju tõesti sai. Nii temperatuurilt kui suutulekahjult. Ainult et ... see tulekahi oli tasakaalust väljas. Lihtsalt teravalt tšilline.

Vaata kes olen nüüd mina et soovitusi jagada, aga kui kunde tahab tuld siis saab samale pannirauale lisaks ekstrakogusele tšillile panna ka tilgake mett ja sipsuke laimimahla, kas jaa või mis? Austrikastmekest? Kalapuljongikest?

Nujah, kausikesega oli kõrvu ka napake magusa tšillikastmega, millega sai ise seda tasakaalu luua, aga ... ehhh ... selle poetšillikastmega võib ka kodus pelmeene õilistada. Kaneeliga üleriputatud lassi teises kausikeses oli kindlasti kordades autentsem ning huvi mõttes läks käiku seegi.

Kokkuvõte on siis sihuke nukravõitu. India restoranis tellib seljanka ainult loll. Ja saab kirikuski peksa, nii et supipöial lödiseb. Praepöial jääb horisontaali, sest kuigi riis köögivijade ja krevettidega võib olla üks hiiglama hea kraam ... ja see siin oli kesine, kuid ilmselt tuleb kiita selle eest, et kui ikka kunde tahab tuld, siis seda tuld talle ka pakutakse. Narva ahtal toidulaval püsimise eest tuleb siiski ettevõtmist toetada, nii et tinglikult soovitan. Aga ärge olge nii loll nagu mina, eks!