Wednesday, August 25, 2021

Kuradigrill (Narva)

Õnneks pole ettevõtlik vaim ei Eestist tervikuna ega Narvast eraldivõetuna kuhugi kadunud ning uusi puhveteid tekib ikka, vaatamata aegadele ja oludele. Narvas avati hiljuti intrigeeriva nimega Kuradigrill ning mõistati planeerisin ma selle külastuse oma järgmisse reisi sisse.

Veeredes bussis sinnapoole ja skrollisin teepeal veebimenüüd ning hämmeldusin – et päriselt ongi ühe puhveti supimenüüs KAHEKSA nimetust? Et ongi Eestimaa nii ilus vä? Kohale jõudes paraku selgus, et lohakates kiletaskutes menüüs on kirjas vaid kaks. Rubriigi nimi oli ka „suupid“, ju siis narvakeelne nimetus.

Olgu, kaks siis kaks. Kuna üks neist oli püreesupp, siis otsustasin teise kasuks, milleks pidanuks kirjade järgi olema „külm borš“. Peale kellanupu kõlistamist leti taga ilmunud meeshing aga üllatus: „oi miks see menüüsse on jäänud?“ ja pakkus selle asemel hoopis kuuma seljankat (3.90). Nohhhh. No mis saab minul-mehel seljanka vastu olla?

Valisin endale aknale lähema kohakese (et oleks pildistamiseks parem valgus) ja kuulen, kuidas järgmised sisseastujad üritavad samuti külma borši tellida, mispeale nüüd juba noorem mehehääl seletab, et seda pole ja võtke parem seljankat. No ma’i tea, kui raske on nüüd kiletasku sisse uus menüü välja printida?

Kiidusõnaks aga torkan vahele, et lauale tuuakse mitte lihtsalt soola- ja pipratopsid, vaid soola- ja pipraveskid! See on tore ja ilus, sest värskeltjahvatatud pipra lõhn on üks mõnus asi!

Suptšik ise ilmus minu ette napi viie minutiga ning see oli üks ilus tulemine ja olemine! Esiteks polnud hapukoorekest mitte supi sisse äsatud breežnevi pakikesena, vaid lisatud kenasti eraldi kõrvale. Väike kuivatatud tilli puru supi pinnal andis toreda sissejuhtava lõhnapahvaka. Leemeke ise lõhnas ja maitses happeliselt, vurtsukalt ja liharohkelt – just täpselt nõnda nagu peab!

Ja teate, siin sees on kapparid! Oi, ja lisaks mitut-setut sorti lihadele ja vorstitükkideke ka veel keel! Ja – jeeeerum küll, veidike isegi neerukest! Oh sa poiss ja pühademuna, nagu laps oleks jõulukinki lahti harutamas! Vaata see on nüüd see õige seljonks, millest vanemad inimesed legende räägivad. Et olla olnud ajad, kui ikka seda va õiget seljankat tehti ... aga siin ta on, minu ees, nüüd ja praegu!

Praeks valisin maja kalleima roa – BBQ ribi (10.90) ja selle ilmumisega läks tellimise hetkest 15 minutit. No välimus on sellel asjal uhke ja hää: kastmekihi all läikivad tumedad ribid, grill-köögiviljad, kartulid ja salatileheke – see ajab ootused kõrgele ja lõualuud buldogiliigutusi tegema!

Toiduelamuse osas aga tuleb väike tagasilöök. Paprika, suvikõrvits ja lohmakad sibulasektorid olid nüüd selle roa parim osa. Kartul – no la ta olla lihtsalt kartul, onju.

Aga vaata BBQ-ribide osas on minul sihandne ootus, et see kraam peab olema pehme! No ikka nii võdisevalt küpse, et kõvema köhatuse peale kukuvad ribikondid ise liha seest välja ja jooksevad klõbinal teise taldrikusse varjule. Siin oli aga liha pigem selline ... noh kuidas öelda ... vinnutatud liha tekstuuriga ja konte tuli sikutada liha küljest lahti nagu mõnda ametnikku tugitoolist. Ega ma ei tea, võimalik et mingis koolkonnas nii peetaksegi õigeks meetodiks, pakkumaks searibisid, kuid minu väikeses valges peas näeb see teisiti välja. Maitsev oli see liha siiski ja kui ma olin loobunud noa-kahvliga sonkimisest ning käte ja hammastega asja kallale asusin, siis ehe ja maitsev küpseliha koos mõnusa suitsuse tooniga meeldis mulle väga ... välja arvatud see, et seda va BBQ kastet olid mul nüüd ka vuntsid ja habe täis. Õnneks oli vets oma kraanikausiga lähedal ja sain suurema barbaarsuse oma karvkattest välja mõsta.

Kokkuvõte seekord kahetine. Supipöial on sirgeimast sirge, taob trummi ja puhub fanfaari sirgeks – sellist seljankat tuleb teleka seest näidata kolm korda päevas, et kõik teaks, misasi üks õige seljonks on! Praepöial aga kratsib kõrva tagant ja laskub küll mitte alumisse asendisse, kuid heidab külili – BBQ ja vinnutamine peaks vist siiski olema kaks eri asja, kas ei? Kas ma aga seda puhvetit soovitan? Soovitan küll, sest selle seljanka eest ma annan kõik andeks! :)
---
lugu ilmus siin

No comments:

Post a Comment