Manoly kohvituba (Tallinn)

Ega kohvitoa nimelisse kohta ei oskaks toiduotsinguile sattudagi, kui selleks otse soovitust ei antaks. Ja veel sõnadega, et seal pakutavat koržets’likke haugikotlette! No seda ilu tahan ma oma silmaga järgi kaeda. Postimehe majast tulles ei ole vaja ka kaugelt otsida, suisa samas hoones paiknebki see Manoly nimeline puhvet.

Mõnusalt minimalistliku disainiga ruumis leidub tööpäeva lõpuleläheneval ajal vaid paar külastajat, mistap kõik kulgev kiirelt ja ladusalt. Seinatahvlitele kribatud menüü on sama lihtne ja lakooniline, kõik jätab hea ja läbimõeldud mulje.

Ainumas supp, mis sel päeval saada oli, kõlas nagu tervitus kaugest lapsepõlvest: hernesupp (4.50). Seda kraami naljalt menüüdest ei leia, seda rõõmsam on kohtuda ununenud klassikaga meie püreesuppidest vaimustunud ajastul.

Tellimisest napi viie minutiga saabuski lauda oi-pagan-kui-meeldivalt lõhnav kausitäis! Ehtne ja aus suitsuliha ... ja miski minus tahab niiväga loota ning arvata, et tegu on suitsuribidega, sest siis oleks ju eriliselt ehe ja stiiline, onju! Saiakuubikud ja veidikese hakitud muru annavad roale ka kena visuaalse struktuuri ning eelootused on kenasti kõrgele tõstetud.

Tulikuum supike on tihe ja rammus, asjakohaselt mudruks keenud tangu-kartuli-porgandi rammus segu ohtra suitsulihaga. Nohhhh, suti soolasem oleks võinud ju see kraam minu meelest olla, aga see on juba tühine pisiasi võrreldes selle üldise positiivse elamusega.

Teiseks roaks valisingi siis mõistagi haugikotletid (9.50), millede saabumiseks läks 15 minutit. Kuna praetud kala lõhn on minu ninale meeldiv, siis hingasin kõigepealt mitu süüdimatult suurt kopsutäit kotletiauru sisse, vaikselt mõnuledes keelt naksutades.

Ah-oh-ah kui head need kotletikesed olid – niiii mahlased, niiii pehmed, niiii värsked ja maitsvad! Peenelt hakitud ja majoneesiga praavitatud hapukurgi-salat sobis oma toekalt hapu tooniga siia juurde väga kenasti. Veidi punast ja rohelist värskust, päris panni äsja näinud kartuliviilakad (mitte uunis soendatud) siia juurde ja kogupilt on ka sellel roal säravalt ja lihtsalt hea.

Pöidlad seekord taas püsti mis püsti. Jah, see pole küll mingi peen gurmeetamine või üllatavate uute maitsete pakkumise koht, kuid ka koduköögi roogade pakkumine meistritasemel paneb maitsejahtija kinnisilmi nurruma nagu kõutsi päikeselaigus.

---

lugu ilmus siin