Juulilõpusel kesknädalal oli Tallinna vanalinn veel just äsja turiste umbselt täis, kuid nüüd tööpäeva lõpusel hetkel on vihm kõik pakku peletanud ja mina Harju tänava keskel asuvas puhvetis sisuliselt ainuke kunde. Märkan letil olevas menüüs midagi põnevat „Windsori pruun supp“ ja soovin seda tellida ... kui kuulen vastuseks veidi kohmakat ja vabandavat: „Teate, meil praegu seda ei ole. Täna on teisipäeva ja meil tavaliselt köök on lahti ... “ (edasi polnud kuigi arusaadav).
Aga õnneks tuli välja, et mõningaid asju siiski on ja ma sain oma tellimusega edasi minna.
Esimese käiguna tellisin midagi nii lihtsalt kõlavat kui „Kodune kanasupp“ (6.-EUR) ja olgu etteruttavalt öeldud, et see oli väga hea valik.
Nii u 10 minutit peale tellimist astus letitagune noorsand korraks laua juurde ja küsis: „Kas soovite hapukoort supi sisse või mitte?“ Hurraaaaa, asjad liiguvad vähemalt siin majas õiges suunas! 15 minuti pealt saabuski tõepoolest kena kodune kausike. Rohkelt lisatud rõõmus maitsemuru ja kolm pikka kõrsikut kausi kõrval andmaks visuaalset efekti. Tagasihoidlik, kuid ehtsalt kanane aroom andis aimu, et seda leent pole üles pumbatud puljongipulbri pealt.
Esmane lonksuke leent tekitas kerge vau-efekti, et „see on ju lausa pastinaagiselt magus“ ja kohe saabuski selgus – esmalt kartuliks peetud ribad oligi pastinaak! Esmalt riisiterakesteks peetu aga osutusid omakorda samakujulisteks makaronikesteks (andku mulle nüüd kõik itaallased andeks J ). Porgand ja kuhjaga head maitsvat kanakintsuliha. Meeldiv, ehkki tagasihoidlik maitsestus. Teate mis, selles supis oli kõik õige! See ongi üks korralik kodune kanasupp!
Esimese käigu nõud lahkuvad lauast ja teine tuleb suurepäraselt ajastatuna – u 30 minutit peale tellimuse sisseandmist. Jällegi ülilihtne nimetus: „Pardipraad“ (12.-EUR) ja sama lihtne ning õige teostus.
Oivaliselt pehmeksküpsenud ja kergelt ka praekoorikut saanud pardikoib maitses just täpselt nii hästi kui oskad oodata. Ei mingeid ootamatusi lisamaitsete või muude kulinaarsete trikitamiste näol. Turvaline ja samas perfektne!
Kodused porgandiga ahjukapsad säravpunaste jõhvikakeste dekooriga. Mõnusaimalt mõrkjas-hapukas-magusakas pohlamoos (kerge ploomise varjundiga). Teate, isegi need friikartulid olid nii head ja värsked, et ampsasin neidki krõpsukaid paar kahvlitäit! Mina, ballastipõlgur!
Paar suunavat küsimust ja tähelepandud detaili noormehele näitasid, et tegu on nö jõhvikaga ehk alustava/hooajalise ettekandjaga, kuid temagi sai oma tööga hakkama peaaegu perfektselt (täiusest jäi puudu ehk mõni tänan-palun-kuidasmaitses jms dekoratiivne viisakus, kuid aval olek ja naeratus kompenseeris sellegi).
Kokkuvõte lihtne ja ülimalt rahuolev – siin puhvetis on suurepärane köök ja erksalt, ilmselgele kogematusele vaatamata hea teenindus. Püsti on kõik võimalikud pöidlad, nii supi- prae- kui ka teeninduse hindamiseks mõeldud variandid. Tallinna südalinna kohta vägagi mõistlik hinnaklass suurepärases asukohas on sellele veel meeldiv lisaboonus. Halliks ja vihmaseks pöördunud ilm on selle kõrval köki-möki, kõik on ilus ja naeratus püsib veel kaua!
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment