Viking SPA baar (Pärnu)

Vallikääru merepoolses kandis on teiste analoogsete asutuste hulgas ennast sisse seadnud ka Viking SPA, mille külge kuulub ka baar, millele pole isegi vaevutud oma nime andma. Mõneti ehk isegi mõistlik, et siis inimesed peavad tihedamini mainima kogu asutuse nime, leppides kokku kohtumisi, mitte ei nimeta mingit baari „Rukkilill“ vms.

Taoliste puhvetite eripära on ülejäänudest see, et mingil määral on tagatud kundede olemasolu isegi juhul, kui kõi ülejäänud konkureerivad kohad on inimtühjad. Nagu ikka ja igal asjal, on ka taolisel „varustuskindlusel“ omad plussid ja miinused – miinuseks siis mõningase laiskuse võimaldamine, sest ei pea kuivõrd pingutama.

Väheldases kandilises ja lakoonilises, aga oma sopilisusega isegi omamoodi mugavas ruumis leiduski kesknädala tööpäeva lõpupoolses ajas päris mitu laudkonda, mis talveks valmistuvas Pärnus on üsna tubli saavutus.

Suppide nimekiri oli lühike ja loominguline: „Päevasupp“ (5.-EUR). Noh, ühest küljest on see ju isegi tore, nii ei pea köök päevast päeva ühte ja sedasama asja treima. Teisest küljest ei saa kunde oma otsust ennem kaaluda, et kas ta ikka soovib või ei soovi seda suptšikut.

Sel päeval oli teemaks kalasupp – minule on kala alati teretulnud ning seega läks tellimus loosi. Kausike jõudis minuni üsna samal hetkel, kui jõudsin maha istuda – a la carte köögist on asi seega mõistagi kaugel :)

Aga – tõele au andes, see supike oli ju kenake! Rohemuruga dekooritud, kenasti kalaselt lõhnav, üsna tihedalt köögiviljane ja mõõdukalt kala ennast sisaldav. Leem oli ehk veidi üllatuslikult hapukas/marinaadine, kuid kala ja hapu on omavahel sõbrad. Kui kausi lõpupoole hakkas ka suu kenasti valge pipra taoliselt õhetama, siis tõusis ka hinnang koos soojustundega kenasti kõrgele ja esimene positiivne elamus oli saadud.

Praadide nimekiri oli lühike ja pubilik. Valisin sellest „Grillpraad – kanafilee, lõhefilee või seasisefileega – marineeritud sibul, marineeritud kurk, salatisegu, külm kaste 14 EUR“ sealihase versiooni ning jäin huviga ootama. Umbes 15 minutiga kohale toomine on kena ja õige ajastus, lubades ilusti esimese käiguga ühele poole saada – see näitab mõtestatud tegevust.

Paraku sellega kiitev pool ka lakkas. See, et salatiks olid odav-pubilik-maitsetu hiinakapsa põhine segu, hunt sellega. Otse konservipurgist tõstetud marineeritud kurgi ja sibulaviilud – ega see pole ju ka patt. Suurest kollasest pudelist pigistatud valmistoodetud kastme kasutamine, nohhhhh, las ta siis olla.

Aga vaata see, et kaunilt grillijälgedega kaks väheldast lihaviilakat olid armetult üle küpsetatud, see on nüüd küll jama. Kuiv ja tuim liha ei rõõmusta ju kedagi. Sõin kuidagimoodi, eri kombinatsioonides salati ja kastmega katsetades ühe tüki ära – mehhhh. Tegin teisele tükile kontroll-lõike ning seejärel minust see maha taldrikule jäigi.

Ahjaa, kartulite osas küsiti, et kas soovin frii, keedu või pannikartuleid, millest valisin viimase ... kuid miskipärast olid need jubilad mitte panni, vaid frittimist näinud. Aga see pole laias laastus isegi oluline, üldhinnangut see väga ei mõjuta.

Kokkuvõte kahetine ja mitte kuigi rõõmus. Supipöial vaatab küll mõõduka naeratusega ülespoole, kuid praepöial suundub seda otsustavamalt alla – ärarikutud liha on üks kurb nähtus. Soovitada ma ausalt öeldes seda kohakest ei oska, Pärnus on piisavalt palju paremaid köögitulemusi leida.

---

lugu ilmus siin