Maailma loomine kindlasti ei alanud sellest viljakesest. Aga midagi läks valesti küll, kuna seda on mingil hetkel massiivselt ja ülemääraselt ja maailmavallutuslikult palju. Mitte lausa just trifiidid, aga ikkagi.
Üks meetod, kuidas selle nähtusega toime tulla, on lõigata ta plaatideks. Kui tunnete mõnda haldjanäppu, kes on võimeline lõikama paari-millimeetriseid plaate, siis peitke ta keldrisse ja ärge kellelegi näidake. Minu peenmotoorika ja käelised võimed on sellest kuus korrust allapoole (mitte keldrist, vaid lõikevõimest, saate aru küll).
Kui plaadid on õhukesed, siis saab panna täidise otsekohe plaadikesele ja menetleda edasi. Kui ei ole - nagu minul - siis on vaja need plaadid ennem pehmeks saada, nt kuumal pannil säristades.
Seejärel - poole plaadi pikkuses katta ta täidisega, mina kasutasin selleks kanahakkliha, mida maitsestasin täpselt nii nagu pähe tuli. Kui teil tuleb teisiti pähe, siis on sama hea või isegi veel parem!
Plaat voltub seejärel pooleks, moodustades omamoodi tasku, mida katta seejärel klassikalise jahu-muna-riivsaia kolmainsusega. See, et mina kasutasin panko-helbeid, pole üüüüleldse oluline. Põhiline on see, et suhtud kraami nagu šnitslisse.
Mõistlik on see tasku panni peal valmis praadida. Mina tegin seda ja lisaks teise liigutusena andsin veel grilli peal täiendava krõbedusekihi. Grilli võib vabalt vahele jätta, asuda kohe pannilt-tulnu kallale.
Koorik annab krõbeduse, suvikõrvits mahlasuse, täidis maitse-elamuse. Proosit! Või kuidas iganes te ka seda tulemust ei tervitaks
No comments:
Post a Comment