Pärnu vana peatänava keskel asub üks kuramuse hea aasiakas Vaga Mama. Üldiselt ma neist ei kirjuta, sest ma pole objektiivne. Aasia köögi esinduskohad mulle meeldivad vaikimisi ja kuna tellin enamasti tulisema otsa vingemaid esindajaid, siis ruigava rahulolu väljendamine sõnaga "TULEKAHJULISELTHEA" pole väga informatiivne.
Nii paradoksaalne kui see pole, otsustasin täna teha erandi, selleks et noomida-hoiatada.
Mul oli aega enam-vähem täpselt pool tundi ja ma küsisin tütarlapse käest, et kui ma tellin selle-ja-selle, et siis kas ma mahun 30 minuti sisse. Neiuke hetke kõhkles ja siis vastas, et peaks hakkama saama küll.
20 minutit hiljem vaatasin sisuliselt tühjas saalis liikleva näitsiku otsa etteheitva pilguga ja küsisin, et kaugel siis söök on? Piiga põikas kööki ja teatas, et 3-4 minutit veel. Noh ja nii ta siis oligi. 25 minuti pealt laekus supp ja minut hiljem karri, mille ma siis ka kiirustades sisse kühveldasin (foto tehtud poole söömise pealt, sellest see ebaesteetlisus).
Mis siis öelda. Teravhapu supp (5.-EUR) ja Tai punane karri (15.-EUR) maitsesid täpselt nii nagu ma ootasin. Söögi lõpuks jooksis nina vett ja higi kattis mitte ainult laupa, vaid kogu pead. No kurrrrram kui hea, eriti see va karri! Tuline ja samas maitseküllane. Aga kui sa pead seda kõike kiirustades alla kugistama, siis ... nohhhhh pole ikka see küll.
Seekord siis kokkuvõtteks niimoodi: ühe pöidla käänan jõuga alllllla - seda lihtsalt lubatud ajalisse raami mittemahtumise eest - ja teise nii üles kui võimalik, sest köök on selles koha hea ja ma lähen nii ehk naa tagasi :)
-----------------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment