Täiskuu kohvik Viljandis

VIljandi südames, bussijaama kõrval, Centrumi kaubakeskuse teise korra peal leiab puhveti nimega Täiskuu Kohvik. Nagu taolistes kobarpoodides ikka, pole ei eksterjööri ega sisustuse osas millegagi eriti hiilata. Positiivne on aga see, et hele ja klaasseinaga ruum on ka tegelikult ruumikas - laudu pole tihkelt üksteise otsa lükitud. Negatiiviks aga hõljus köögi ümber häirivalt palju suitsuvinet.

Äripäeva hilislõunasel ajal sisse astudes olin ainuke kunde, sestap oli teenenduskiirusega kõik korras. Kontrollküsimus - kaua kõik kokku aega võtab - sain vastuse et u 20 minutit ja nii ka läks. Tõsi küll, kas loeti nüüd minu küsimusest välja et kiire on taga või millegi muu tõttu ... aga mõlemad tellitud road, nii supp kui praad, toodi ühekorraga lauda. See mõjub ausalt öeldes kummaliselt ja kliendist mitte väga hoolivalt - põhiroog võib ju sel moel liigselt jahtuda! Väike lisaküsimus - kas toome korraga mõlemad - oleks olukorra päästnud.

Esimeseks vaatasin endale paljulubava "Ungari guljašš" (4.50) ja valik sai õige! Suures sügavas taldrikus olev supiports oleks väiksema söömaga inimesel kõhu kenasti ära täitnud kogu lõunasöögi jagu. Leem oli tihe, ürdine, vürtsikas, maitsev ja toitev. Põhiliselt kartulist, lihast ja tomatist koosnevat leemetäidis kõditas meeldivalt nina ja keelt. Paprikapulbri lisamisega polnud koonerdatud, näpuga siputati peale ka kuivatatud ürdikesi.

Teiseks roaks otsustasin võtta "Söeahjus küpsetatud karbonaad" (9.50) ja üldjoontes läks seegi valik täppi. Väljanägemine oli sel roal mõnusaimalt talutoidune - säriseval malmpannil kopsakas lihatükk koos köögiviljadega, eheda suitsuse-grillise aroomi tõttu tuleb algne köögist levinud suitsuvine andeks anda.

Tõsi-tõsi, karbonaad ise oli suuuutike vintskeks jäänud ... vaata kui see liha oleks saanud senikaua veel küpseda kuni ma supiga ametis olin, siis olnuks küpsusaste kõvasti parem. Kuid kena koorik lihatükil näitas et seda küpsemist oleks pidanud siis ka kaane all toimetama, muidu oleks alganud söestumine. Grillitud tomat ... selle jupstüki osas olen ma talvisel ajal skeptiline, kuid tuleb au anda - eheda söegrilli aroom muutis ka selle tegelase igati meeldivaks. Grillpaprika - no siin ei saa midagi untsu minna! Suvikõrvitsa viilakate grillimise puhul teeb enamik kööke selle vea et jätab need kuivaks, kuid siin taldrikul olevad amspud olid natukese õli näinud ja sestap mõnusad. Koorega röstitud kartul - ja isegi see sai ehedalt väärindatud. Külm kurgi-hapukoore kaste oli ehk natuke mehh-maitsetu (tilgake sidrunimahla või lusikake head majoneesi oleks sellele lisaks hästi mõjunud). Kuivataud rosmariini-tüümiani segu (oli vist see?) kõige peal aroomiandjana sobis samuti vägagi kenasti.

Lõpetuseks väike soovitus - formaalsusena mõjuv küsimus "kuidas maitses" tasub ikka kundele esitada, eks ole?

Kokkuvõtteks - seda puhvetit võib soovitada küll! Supipöial on üsna otsustavalt püsti, praepöial ehk sügab natuke kahtlevalt kukla tagant kuid siis käändub kah ikka ülespoole. Kobarpoodides leidub ikka teinekord häid asju kah! :)