Alex kohvik (Narva)

Narva on kohati kummaline. Siinsed takso- ja toiduhinnad ei allu loodusseadustele ega ole kuidagi majanduslikult mõtestatavad. Mitte et ma kurdaks, oh ei.

Asi algas sellest, et juhtusin lugema Narvas avatud uue puhveti Alex kohvik kohta ning ei lasknud seda endale kaks korda öelda. Et parasjagu oligi jälle Narva-tee bussirataste all, siis seadsin sammud Vaba Lava poole ning seal ta ongi – otse vestibüülis. Suur, avar, moderne ja oma esteetikalt pigem kiirsöögikioskit meenutav. Kuna olin aga veebimenüüga tutvunud, siis teadsin, et siinmajas antakse ikka päris-süüa ka.

Et astusin sisse mõni minut enne ametlikku avamist, kui neiukesed veel alles laudu sättisid, siis ei hakanud ma isegi uurima, et kas lisaks päevapakkumistele midagi veel menüüs leidub ning võtsin selle, mida pakuti.

Supiks oli tollel päeval „Pan-Aasia supp seente ja aedviljadega“ (2.50). Vaevalt olin jõudnud endale eraldi lauakeselt ette tuua söögiriistad, veeklaasi ja leivatüki määrdevõiga (mis muuseas oli väga maitsev!), kui supikesekene oligi lauas.

Supikesekene, sest et tibatillukene. Tassikesekene. Pisike, aga sisukas! Ääreni täis ja pääääris maitsev! Leemeke oli huvitavalt piimakohvi värvi ja ebatavalisel moel magus-hapukas, mängides vähemalt minu meelest kakao noodikesega. Valge redise peened ribakesed andsid mõnusa krõmpsu, kahte sorti seened täitsid supi nimes antud lubadust. Tõsi küll, pikki nuudleid oli sellest tassikesest lusika abil ebamugav kätte saada, kuid tühjaks see tassike sai, suisa tilgatumaks kohe, sest maitse oli tõesti meeldiv.

Teise käiguna kuulus komplekti „Szegedi guljašš“, mis muidu maksnuks 4.-EUR, kuid kuna oli osa nähtusest „kompleks lõuna“ (õigekiri muutmata), siis maksis ka see 2.50. Vat siis selline kompleks viie eurokese eest.

Taldrikul nüüd juba üsna normaalse portsu suurusega kogus tatart, salatit ja kaste. Jääsalat oli kenasti hapuka õlikastmega praavitatud ning valge seesami ja paprikapulbriga dekooritud. Tatar – noh nagu tatar ikka.

Aga vaata see guljašš pani küll kulme kergitama. Vaata minu väikeses valges peas on guljašš midagi punast. Aga see siin oli pigem koorene. Ja hapu. Aga maitsev! Ja nagu ma nüüd tean, siis szegedi guljašši valmistataksegi hapukapsaga. Noh see asetab ju kõik paika – täpselt nii see ju maitseski. Vähese lihaga ja pigem kapsapõhine. Aga eks ole, tuletame meelde, mis see roog maksis ja lepime sellega, et rikkalikku liharooga selle summa eest ei saagi.

Kuna leheloost tuttava näoga omanik juhtus ka samal ajal kohal olema, siis astusin korraks temagi juurest läbi, soovitasin aasiapäraste nuudlisuppide juurde kliendisõbralikkuse mõttes pakkuda toidupulki ja soovisin asutusele edu.

Kokkuvõte seekord veidi hämmeldunud, kuid ikkagi positiivne. Et no kuidas saab pakkuda kahekäigulist toidukorda viie euro eest? Kuid nii supi- kui praepöidlad näitavad selgelt ülespoole ja sestap soovitan ma seda puhvetit teistelegi!

---

lugu ilmus siin