Motelli trepil tervitas mind häälekalt paitamist noriv noor kassike, tuppa sisse astudes konditsioneeri jahutav õhuvoog, enne tellimuse admist kummutasin klaasikese apelsinilõikudega vett. Ahhhhhh, kui hea see oli peale pikka rattasõitu (kesklinnast u 11 km).
Külm okroška (4.-EUR) sobis higise lauba ja turjaga ratturile nagu rusikas silma-auku. Kas oli ta nüüd ka objektiivselt võttes nii uskumatult hea või mõjusid muud tausta-elemendid nii, kuid see keefiri peale rajatud karge ja värskest kurgist krõmpsuv supp jättis ülimalt hea mulje. Ukrainlastele omaselt polnud hakitud värske tilliga koonerdatud ning kombinatsioonis hakitud kartuli, keedumuna ja keeduvorstiga tõstis see hinnangu üsna kõrgele.
Kiievi kotlett (8.-EUR) polnud küll samal kõrgusel, pigem kuivavõitu ja vähese maitsevõi-täidisega. Ahjukartulid ja värske kurgi-tomati-parikasalat – jällegi ei midagi erilist. AGA – selle kõige kõrvale pakutud küüslaugune-tilline tomatikaste maitses absoluutselt perfektselt, jõuliselt ja värskelt. Täpsustasin letis olnud ukrainlanna käest selle valmistamise saladusi ning plaanin seda kindlasti ka ise proovida.
Kokkuvõte igatahes kiitev ja kohalekutsuv. Supipöial on täiesti sirgelt püsti ning kutsub tulema maitse- ja õpperetkele. Praepöial oleks muidu üsna horisondis, kuid selle briljantselt hea kastme eest tõuseb üldhinnang ikkagi kõrgele. Kas ma seda kohta soovitan? Otseloomulikult! Slava Ukraine!
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment